võimatu või ebaotstarbekohane, võib mõõdistada nurklõigetega kolmest tuntud koordinaatidega punktist. Lähtepunktideks võivad olla teodoliitkäikude või ka teised mõõdistamisvõrgu punktid, mille vahel on nähtavus. Töö sisu: Nurgad mõõdetakse ühe poolvõttega ±1' täpsusega. Suundadevahelised nurgad peavad olema määratava punkti juures 10......150° piires. Maksimaalsed kaugused määratava selge situatsioonipunktini võivad olla nt 400 m mõõtkavas 1:2000 ja 200 m mõõtkavas 1:1000. Ebaselgete kontuuride kaugused teodoliidi seisupunktist võivad olla kolm korda suuremad. Lähtepunktideks võivad olla mõõdistamisvõrgu punktid, mille kaugused algpunktist on teada. 22. Mõõtmisvead, nende liigid ja omadused Sulgemisviga = saadud tulemus- see, mis peab olema. · Juhuslikud vead moonutavad mõõtetulemust antud tingimustes lubatava vea piires. Neid ei ole võimalik vältida ega
kauguste määramine on võimatu või ebaotstarbekohane, võib mõõdistada nurklõigetega kolmest tuntud koordinaatidega punktist. Lähtepunktideks võivad olla teodoliitkäikude või ka teised mõõdistamisvõrgu punktid, mille vahel on nähtavus. Töö sisu: Nurgad mõõdetakse ühe poolvõttega ±1’ täpsusega. Suundadevahelised nurgad peavad olema määratava punkti juures 10……150˚ piires. Maksimaalsed kaugused määratava selge situatsioonipunktini võivad olla nt 400 m mõõtkavas 1:2000 ja 200 m mõõtkavas 1:1000. Ebaselgete kontuuride kaugused teodoliidi seisupunktist võivad olla kolm korda suuremad. Lähtepunktideks võivad olla mõõdistamisvõrgu punktid, mille kaugused algpunktist on teada. 22. Mõõtmisvead, nende liigid ja omadused Sulgemisviga = saadud tulemus- see, mis peab olema. Juhuslikud vead moonutavad mõõtetulemust antud tingimustes lubatava vea piires. Neid ei ole
Territooriumi tahhümeetrilisel mõõdistamisel saadakse situatsioonipunktidele samaaegselt nii plaaniline, kui ka kõrguslik asend, seega saadakse mõõtmiste tulemusena kõigi soovitud situatsioonipunktide kohta korraga kolm kordinaati X,Y ja H. Situatsioonipunkti plaaniline asend saadakse polaarviisil st. polaarnurgad mõõdetakse orienteeritud limbi abil, mille 0´00´on orenteeritud käigu eelmisele punktile. Kaugus ehk nn polaarkauguse polügooni punktist kuni situatsioonipunktini, võib sõltuvalt koostatava plaani mõõtkavast ja võimalusest mõõta niitkaugusmõõturiga 0,1 m täpsusega, lmax=70m(100m), aga ka lindiga või elektrooniliselt. Situatsioonipunktide kõrguslik asend saadakse trinomeetrilise nivelleerimisega. Mõõdistades tasasel maastikul võib kasutada ka teodoliidiga otsast nivellerimist lähtudes tõsiasjast, et vertikaalringi lugem NA, kui see panna vertikaalringi lugemiks, annab horisontaalse viseerimiskiire.
annaabi.ee 
