Selle alusel on 5 erinevat juhtimistüüpi. 1/1 juht ei tunne huvi, hoidub juhtimisest 1/9 juht orienteeritud inimsuhetele (külaklubi juhtimine) 9/1 juht orienteeritud tööle, inimestega ei arvesta (tulemustele suunatud) 9/9 juht peab tähtsaks nii tööle kui inimestele 5/5 juht hoiab tasakaalus nii tööd kui ka inimsuhteid, ei prioritiseeri kumbagi 38. Selgitage eesvedamise Situatsiooniliste teooriate toimimise põhimõtet. situativne eestvedamisteooria, mis koosneb neljast eestvedamisstiilist, mida rakendatakse vastavalt olukorrale ja töötajate küpsusele DELEGEERIV L: vastutuse järgijale/J valib eesm saavutamise tee J: kogenud/kndel oma võimetes/liidrist võimekam KÄSKIV E AUTOKRAATLIK L:jagab juhiseid/kt tegevust J:puuduvad tööks vajal.oskused/ebakindel/v.mott OSALEV E TOETAV L:jagab ideid/kaasab otsustusprotsessi J J:ebakindel 1 ül täitmisel/v.mott töötada üksi SELGITAV E KONSULTEERIV
Ei arvestada lapse huvidega. Arendavate tegeviste vähene lõimumine lapse huvidega nt. Neid asju tuleks arengu alguses ERITI arvestada. LAPS-LAPS SUHTLEMISVORMID Laste koostegevus alguses puudub, et kuigi tegutsevad ju kõrvuti, siis ka suhtlemine on näiline. Mingid suhtlemiselemendid siiski on. (praktiline emotsionaalne kuni 4 a) Eakohase arengu korral ca 4 hakkab kujunema koostegevus. See on suhtlemisearengu juures oluline: vaja nõu, abi küsida, oodatakse ka hinnangut. (tegevuslik-situativne (4-6) (situatsiooniväline tegevuslik alates 6) reeglimäng, kujuneb normatiivne suhtlemine, laps hakkab mõistma, mida saaab ja võib teisele öelda jne. (situatsiooniväline tunnetuslik): koostöö õpitegevuses (algklassid) Situatsiooniväline isikuline: tegevus, aja veetmine rühmades (kampades, pubekaiga) Vaja on õppida koos, aidata kaaslast, julgeda küsida abi. Eesti koolides problaks, et ei julgeta küsida abi. LOE RMT-st JUURDE.