Jalanõudena kandsid nii mehed, naised kui ka lapsed pastlaid. Pastlad valmistati parkimata hülgenahast. Pastalde paelad on punasest villasest lõngast palmitsetud. Kõigepealt ristati paelad kanna taga, seejärel ees. Naised kannavad seeliku all taskut, mida kutsutakse kullituks. Seda kantakse nii, et kui käsi kördiaugust, mis vasakul pool asetseb sisse panna, on taskust võimalik vajalik kätte saada. Varem tehti tasku vanast tanust kuid 20. sajandi esimesel poolel hakati neid õmbelma sitsriide lappidest. Lisaks kullitule kasutavad tänapäeval Kihnu naised igapäevaselt vardakotti, kus hoitakse sees oma pooleli jäänud käsitööd. Nüüd võetakse see kaasa isegi pulma, rahvamajja, või lihtsalt ilu pärast. Varem seda niiviisi ei kantud. Kihnu naise ehted olid niidi osta lükatud klaashelmed. Kanti kolme hõbemünti kivihemeste vahel, seda kutsuti kaelarahaks. Jaki peal kanti vaid ühte ehet. Kas kaelaraha või kudruseid.
Laevad Narva jõel. W. S. Stavenhagen, 1867. Siia rajati korralik kalevivabrik (1819), Venemaa suurim linavabrik (1851) ning Euroopa suurim puuvillatööstus, Kreenholmi manufaktuur (1857). Tekstiilitööstus Eesti peamine tööstusharu o puuvillaniidi ja -kanga tootmine Narvas Kreenholmi manufaktuuris o sitsriide tootmine Tallinna Balti Manufaktuuris. Töölised elasid sitsi linnajaos o kalevivabrikud Narvas, Kärdlas, Sindis – tooraine kohalik lambavill Kreenholmi manufaktuur Asutati 1857 Narva jõe Kreenholmi saarele Vene impeeriumi suurim tööstusettevõte, u 5000 töötajat Omanikud baltisaksa, saksa, vene ettevõtjad Tootis puuvillast niiti ja kangast Ketrusmasinad pandi tööle vesiveskite, hiljem turbiinide jõul.
annaabi.ee 
