telliselöövid, lubjaahjud, mille toodang jõudis vaid lähemasse ümbruskonda. 1734. aastal asutati Räpina mõisas paberivabrik, mis töötab tänini. Põltsamaa ümbruses tegutses ettevõtlik mõisnik Woldemar von Lauw, kes alustas äri pudelite tootmisega, jätkas aknaklaasi, peeglitega, hakkas isegi portselani tootma. 19. sajandi alguseks oli Eesti töönduses kujunenud kirev pilt. Tegutsesid Rõika Meleski klaasitööstus, Räpina paberivabrik, Tallinna sitsivabrikud, suhkrutöötlusvabrikud, pliiatsi-, äädika-, värvi-, sokolaadivabrik, Pärnu puuvillavabrik, Pollil ja Udrikul toodeti kalevit, trikoosukki, pitsriiet, rummi, rasvaküünlaid, Harjumaal tärklist, puudrit, Õisus sigareid, Lehtses ja Lellel pudeleid, Hiiumaa talupojad valmistasid laevu, Tartus oli peegliraamimisetöökoda, Raadil valmistati tellis- ja kahhelkive. Põllumajandus: Põllumajanduse taastumisel etendas peamist osa viljakaubandus. Tollivaba
Rahva harimine, kui kõrgeim eesmärk. O.W Masing nõudis eesti keele kasutuselevõtmist ametlikus asjaajamises. Kalevivabrik Uuteks arenevateks ettevõteteks Eestis 19. sajandi hakul olid kalevivabrikud. Aitas kaasa kodumaine tooraine ja see, et toodang läks suures osas Vene sõjaväele. Esimestena asutati aastal 1819 kalevivabrikud Narva ja Kärdlasse, aastail 1832-34 tuli juurde Sindi ning 1837-39 Tartu kalevivabrik. Teise tekstiilvabrikute rühma moodustasid väiksemad sitsivabrikud. Estofiil Estofiilide tähtsamad üritused ja saavutused 19 sajandi algul keskendusid kahe nime ümber: Äksi pastor O.W.Masing, esimese nädalalehe väljaandja ja toimetaja aastail 1821-25 ning Pärnu pastor J.H.Rosenplänter, ajakirja ,,Beiträge" väljaandja 1813-32 aastail. Ajakirja ümber koondus tähelepandav estofiilide rühm, kuhu kuulusid Masing, Frey, Knüpffer, Luce, Peterson, Holter ja Tartu ülikooli eesti keele lektor Boubrig. Mõisavald 18
annaabi.ee 
