tüüpi allveelaeva. Noblessneri laevatehas oli edukas ka hilisematel aegadel. Eesti vabariigi moodustamise ajal oli Peetri laevatehas üks esimesi, kus asuti laevu ehitama ja remontima. Kasutades ära allveelaevadest üle jäänud materjale, hakati 1918. aasta lõpul ehitama terasest kaubalaevu, mis valmisid 1922. aastal. Tegemist oli kolme mootorpurjekaga, mis said nimeks Läänemaa, Harjumaa ja Virumaa. 1940ndate aastate alguses ehitati tehases punasest puust 60tonnine jahtlaev sitsivabriku direktorile härra Vahtmanile. Kahjuks viisid sakslased okupatsiooni ajal laeva 1941. a Saksamaale, kingituseks Adolf Hitlerile. Kopli tööstushooneid kasutati osaliselt sõjaväe ladudena ning samaaegselt viidi Saksamaale mahajäänud seadmeid, toorainet kui ka kõike muud vajalikku ning taasiseseisvumiseni remonditi tehases põhiliselt sõjalaevu (Karma, 1971). Bekkeri laevatehas paraku jalule ei tõusnud. Kuigi Bekker & Ko sai esimese tellimuse 1912. aasta 28
ühed vanimad ridaelamu tüüpi hooned Eestis (vasakul). Türi vabrikuküla on ehitatud 20. sajandi esimestel aastatel sealse puupapi- ja paberivabriku tööliste ja teenistujate asulaks (paremal ülal). Waldhofi vabriku meistrite elamu Pärnus Riia maanteel (paremal keskel). Vene-Balti laevaehitustehase asundus Tallinnas Kopli poolsaare tipus (paremal all). Tallinna vanimaks tehaseasulaks on Balti manufaktuuri ehk Sitsivabriku elamud Koplis. Seejärel hakkavad sarnased vabrikurahva elamute kogumid arenema ka muude ettevõtete, näiteks tselluloosi- ja paberitööstuste juurde, meenutatagu siinkohal näiteks Türi vabrikuküla (Joonis 1.13 paremal ülal) või Waldhofi vabriku maju Pärnus (Joonis 1.13 paremal keskel). Dvigateli masinaehitustehase töölistele rajatud elamud on säilinud Tallinnas Vilmsi tänaval. Kõige mastaapsemad puidust vabrikuasundused rajati 20.
annaabi.ee 
