Ta oli ka Sitsiilia ja Napoli kuningriigi kuningas (alates 1197. aastast kuni surmani 1250. aastal), Svaabimaa hertsogiriigi hertsog ning lühikest aega ka Jeruusalemma valitseja (1225- 1228). Friedrich II oli keiser Heinrich VI ja Sitsiilia kuninganna Constantia poeg. Pärast isa surma krooniti ta 17. mail 1197 2-aastaselt Sitsiilia kuningaks. Pärast oma ema surma oli ta riigi nominaalne ainuvalitseja. Et pärast Heinrich VI surma olid keisririigis puhkenud vastuolud ja Sitsiiliaski oli olukord ebakindel, siis pidid Friedrichi eestseisjad kinnitama tema vasallitruudust paavst Innocentius III-le: ametlikult oli Kirikuriigi valitseja Sitsiilia lääniisand. 1208. aastal tapeti Friedrichi onu Svaabimaa hertsog Philipp. Tema rivaal, Saksimaa hertsog Otto, krooniti järgmisel aastal keisriks. Kuid peagi läks ta paavstiga tülli ja tema võim muutus ebakindlaks. Temavastaselt meelestatud Saksa vürstid valisid 16-aastase Friedrichi 1211
Araabia, normanni ja kreeka mõju · Bütsantsi tsentraalne põhiplaan, kuplit kannavad antiikses vaimus loodud sambad ning samades ehitistes esinev kaar on araabia mõjudega · Prantsuse mõju selgejoonelised loogilised fassaadid o Tornid ja kirik - ühtne tervik Monreale toomkirik o Lõuna Itaalias valitses sarnane stiilide segu nagu Sitsiiliaski · Saksamaa o Romaani stiil valitses saksamaal kauem ning saavutas siin oma kõrgaja. o Mujalt saadud mõjud töötati ümber Saksamaa ühtne romaani arhitektuur · Üsna monotoonne · Puuduvad koolkonnad o Vararomaani ajastul veel karolingide ajajärgu mõjusid o Al. XI saj. arhitektuuri arengus võtavad võimu prantsuse mõjud
annaabi.ee 
