Väljendus hõlmab kõiki vahendeid, mille abil antakse edasi informatsiooni sisust; ülekantuna lingvistilisse terminoloogiasse keel (kusjuures glossemaatika ei samasta väljendust ja keelt). Vastastikuse mõistmise protessis tuleb eristada sisu kahte külge: ainet ja vormi. Sama kahte külge tuleb eristada ka väljenduses. Sisuaine tähendab elavat tegelikkust ennast (objekte, inimesi, kogu maailma meie ümber) hõlmab tähendusi. Sisuvorm tähendab meie psüühilit kujutist sisuainest, so seda, kuidas me tajume ja kujutleme meid ümbritsevat tegelikkust mõisted ja nende seosed. Väljendusaine on keele füüsikaline, häälikuline külg konkreetse keel ,,ideaalsed" teostuskujud. Väljendusvorm on väljendusasine psüühiline kujutis, so see, kuidas me tajume ja kujutleme keelemärki suhtlemisprotsessis sisuvorm üksustega.Vormi võib ainest eraldada ja uurida tead eraldi
Väljendusvorm häälikud v kirjutatud st foneemid v grafeemid. Jällegi on liigendet
väljenduse substants.
(vt ka allpool!!)
4 kihti (strata)
vorm/substants
sisu < Saussure'i tähistatav> /väljendus
annaabi.ee 
