kalduda. 113. dispositiivsuse põhimõte baseerub eraõigusliku õigussuhte poole autonoomia põhimõttel. 114. Privaatautonoomia e eraautonoomia (Otsustamise vabadus (kas ja kellega teha tehinguid);Sisuvabadus (võimalus kokkuleppe sisu vabalt kujundada);Vormivabadus (suuline/kirjalik/ elektrooniline/ notariaalne)-nad ka piiratud 3 viisil- Sõlmimise vabaduse piiranguks on sõlmimise sund ;Vormivabaduse piiranguks on seadusest tulenevad vorminõuded;Sisuvabaduse piiranguks on sätete dispositiivsuse piirang) on iseotsustamisõigus ja vabadus, mille tulemuseks on poolte tahte ülemuslikkus seaduses kirjapandu ees. 115. Mõistlikkuse põhimõte-võlasuhtes loetakse mõistlikuks seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks 5. Tsiviilõiguse õigussuhe 116. Tsiviilõigussuhe on tsiviilõigusega reguleeritud ühiskondlik suhe, mille sisuks on poolte õigused ja kohustused
Ükski neist ei ole absoluutne vabadus. Sõlmimisvabadus tähendab, et isik otsustab, kas ta üldse lepingu sõlmib. Teatud juhtudel, kui seaduses on nii ette nähtud, on see piiratud lepingu sõlmimise sunniga, kus üks või teine pool on kohustatu lepingu sõlmima. Nt ühistranspordiga seoses (bussijuht, taksojuht) ei saa öelda, et mingil x põhjusel bussijuht lihtsalt ei taha reisijat peale võtta. Teisalt, autojuht on sunnitud sõlmima liikluskindlustuslepingu. Sisuvabaduse põhimõtte järgi võib lepingus kokku leppida ka teisiti, kui tuleneb seadusest (dispositiivsuse põhimõte). Imperatiivsete normide puhul ei tohi seadusest erinevalt kokku leppida. Sisuvabaduse piirangud on teatud juhtudeks, kuid lepingu tingimused ei tohi mingil juhul seadusega vastuollu minna (nt viivise keeld intressi korral). Vormivabadus tähendab, et lepingupooled valivad ise, millises vormis nad lepingu teevad. Teatud