teisiti öeldes kui palju meeles püsib. Mida suurem on unustamine, seda vähem on jäänud meelde ja vastupidi mida vähem unustati, seda rohkem jäeti meelde. Seepärast võib unustamiskõverat väljendada ka meeldejätmise (säilitamise) kaudu: ordinaatteljele kantakse säilitamise (saving) ulatus protsentides, abstsissteljele esmaõppimisest möödunud aeg (meeldejätmise ehk retentsiooni aeg, retention interval). [joonis 7.9] Unustamiskõverat saab koostada sisutute silpide (kaks konsonanti nende vahel oleva vokaaliga, mis ei moodusta tuntud sõna) teatava valiku meeldejätmise kaudu. Esmaõppimisel on vaja nende meeldejätmiseks vaja teha mingi arv kordusi, teatava aja pärast on sama komplekti taasõppimiseks vaja sooritada hoopis vähem arv kordusi, seega on unustamine olnud mittetäielik ja osa õpitust on mälus säilinud. Unustamine on kõige suurem vahetult peale õppimist (unustamiskõvera järsk langus) ja väheneb edaspidi
suhtlemine oli varnadesse kuuluvatel inimestel rangelt piiratud. Ühiskonna lõhenemine seisusteks (millest hiljem arenes kastisüsteem) mõjutas paljude india kultuurinähtuste teket ja arengut. Põhja-India väikeriigi prints Siddharta Gautama, keda tuntakse Buddha nime all (566- 476eKr), rajas usulis-filosoofilise õpetuse budismi. Magdha riigi õpetlane Vardhamana (599- 527 eKr) pani aluse dzainismile. · Dzainism - atomistlik ja dualistlik olemisõpetus, protest kastikorra, sisutute ohvrirituaalide ning preesterkonna ülemvõimu vastu, karma ja taassüü tunnustamine. India vaimne kultuur pärandus pikkade sajandite jooksul suulises vormis põlvest põlve. Vanaindia kiri, brahmi, arvatakse olevat tekkinud 7.-6. sajandil eKr. Esialgu kasutasid kirja vaid kaupmehed arvepidamises, hiljem hakati seda kasutama ka usutekstide kirjapanekuks. Selleks ajaks olid Indias saavutanud hea taseme paljud teadusharud, kirjandus, arhitektuur, kujutav ja tarbekunst. Haridus
kohustuslik. Alljärgnevalt on toodud reeglite võimalik näidisvariant (originaali autor - Russ Cooper, NTBugtraq). Kui Sa saad kirja, millele on manusena (attachment) lisatud fail (sõltumata sellest, kes kirja saatis), siis: se. Suur osa siin kirjeldatust kehtib aga ka muid kanaleid kasutavate viiruste kohta. Möödas on ajad, kui meili kaudu liikuvad viirused kuulusid utoopia valdkonda ja piirdusid hoiatuse vormis sisutute kirjadega, mille ainsaks ohuks oli, et lihtsameelne kasutaja neid valimatult edasi saatis, tekitades serverite ummistumise ohu. Tänapäeva meili- ja rakendusprogrammid on sedavõrd edasi arenenud, et meiliga saab saata ka käivitatavaid faile, mida kasutaja paari hiireklõpsuga avada saab. Veelgi enam, ka traditsioonilistesse dokumendi-, tabelarvutus- jms. failidesse on lisandunud käivitatava osa lisamise võimalus. Kasulike