nende vorme ei saa foneemide või grafeemide reas loomulikult üksteisest eraldada - fusioon. Nähtav morf ehk fonoloogilise ja ortograafilise substantsina realiseeruv morfi. Semantiliselt komplekssete, kuid vormiliselt jagamatute morfide kohta kasutatakse sageli terminit portmanteau-morf ehk kohvermorf. Kohvermorfides esinevaid iseseisva semantilise funktsiooniga variante on kirjeldatud ka morfoloogiliste protsessidena. Nähtavad morfid ei ole seega sisutasandi üksustega alati üksüheses suhtes. Kohvermorfid on lõppudena eriti tavalised sellistes keeltes, millel on palju muutenähtusi fusioonikeeled. Järjestikkusel põhinev morfoloogiline määratlemine ei sobi hästi diskreetsete ehk katkeliste juhtude kirjeldamiseks, sest kõik kokkukuuluvad elemendid (foneemid, tähed) ei pruugigi järjestikku esineda. Näiteks iseloomustavad sellised nähtused mitmete semiidi keelte, araabia keele ja heebrea keele muutesüsteemi
tekstiliikidele ja žanritele. Žanriuuringud eri žanrite keelekasutusviiside ja tekstiliikide tunnused, sarnasused ja erinevused on viimase 10a jooksul tõusnud kesksele kohale. Uurimismeetod on Halliday idee keele kolmest metafunktsioonist: keel representeerib maailma (tähistusfunktsioon), keel loob ja kinnistab suhteid (interpersonaalne), keel vormistab ja kujundab sõnumeid (funktsionaalne). Igal tekstil on peale sisutasandi ka suhtlustasand ja keelelise esitluse tasand – kõik funktsioonid väärivad uurimist ja mõjutavad keelekasutust. Neid funktsioone uuritakse eri žanrite vahel: milline on kirjutaja ja lugeja suhe, hoiakud, keelelised võtted jm. Lisaks Halliday funktsionaalsele grammatikale toetub lingvistiline tekstianalüüs klassikalise retoorikaõpetusega (Perelman) ja formaalse tekstilingvistika. Retoorika ideid tuuakse tagasi Aristotelese aegadest
annaabi.ee 
