Edgar Schein ise on lahti seletanud organisatsioonikultuuri järgnevalt: I. Väljendustasand • artefaktid e. tehiskeskkond: antud kultuuri füüsilised, käitumuslikud, verbaalsed ilmingud, sellised kui disain, dekoor, ehitised, kunst, riietus, välimus, tseremooniad, rituaalid, tra- ditsioonid, kombed, ergutused, karistused, naljad, argoo, seletused, lood, kangelased, kelmid, kaabakad, kasutatavad metafoorid. - 2015 II. Sisutasand • väärtused: teadvustatud, sõnastatud seletused ja õigustused; need on väärtused, mis on kirjas ametlikes dokumentides (hoolivus, avatus, siirus, ausus, kliendikesksus); • sügavamad baasarusaamad: alateadlikud, enesestmõistetavad, sõnades väljendamata arva- mused ja uskumused; need on üheskoos õpitud väärtused, uskumused, arvamused, mis tegelikult juhivad organisatsiooni liikmete käitumist. Baasarusaamade hulka käib aru-
vasturääkimine, teemavahetus, lause lõpetamata jätmine, stampide kasutamine) - Mingisuguse sümptomi kasutamine, et vältida suhtlemist – tihti kasutatakse läheduse-kauguse reguleerimiseks (nt väsimuse/peavalu väitmine vahekorra vältimiseks). Sümptom on selge komm nähtus, mis peab sellele, kellele näidatakse, andma kindla sõnumi suhtlemise kohta. 2. Igas kommunikatsiooniaktis võib eristada kahte tasandit: - Sisutasand – see, millest räägitakse - Suhtetasand – see, kuidas räägitakse Need eksisteerivad alati koos, mitte kunagi ei ole need lahus. Suhet määratletakse kolmel tasandil: (defineerin, kuidas) mina, (defineerin, kuidas) sina, omavaheline suhe. Alati kedagi kõnetades loome suhtemääratluse. Tegemist on alati enese, teise ja omavahelise suhte määratlusega. Suhtemääratlused võivad situatsiooniti, hetketi, kontekstiti muutuda.
annaabi.ee 
