põhimõtted kuuluvad aluspõhimõtete hulka. Pigem tuleks Eestil olla tähelepanelik Euroopa Liiduga uute lepingute sõlmimise puhul. Igal eraldi võetud juhul tuleb hinnata sõlmitava lepingu otsest või kaudset mõju aluspõhimõtetele. Aluspõhimõtetega vastuolus oleva lepingu sõlmimisest tuleb loobuda. Põhiseadusest arusaamine peab tuginema korrastatud mõtlemisele.Tõsiselt võetava panuse põhiseaduse aluspõhimõtete sisustamisse andis Riigikogu põhiseaduskomisjoni moodustatud Euroopa põhiseaduslepingu riigiõigusliku analüüsi töörühm. Töörühma seisukohtade 5. osas märgitakse, et kehtivas õiguses puudub aluspõhimõtete legaaldefinitsioon. Teoreetiliste käsitluste kohaselt on põhiseaduse aluspõhimõtted tuletatavad eeskätt põhiseaduse preambulist, I peatükist “Üldsätted” ning II peatüki “Põhiõigused, vabadused ja kohustused” paragrahvidest 10 ja 11
ne on piisav hoolsuskohustuse ülesnäitamine ja kas seaduse väär tõlgendamine on karistatav. Eesti kohtunike distsiplinaarmenetluse statistikat vaadates tundub, et meil pole kombeks alustada menetlust kergekäeliselt.*28 Kuna üle 2/3 algatatud asjadest on jõudnud ka süüdimõistva lahendini, võib väita, et menetlused on enamasti algatatud tõsiste eksimuste korral. Mis puutub distsiplinaarsüü- teo mõiste sisustamisse, siis esmajoones annavad väidetavalt taunitavale tegevusele hinnangu menet- luse algataja ja distsiplinaarkolleegium. Distsiplinaarsüüteo sisustamisel saab lähtuda kohtunike täis- kogu kinnitatud Eesti kohtuniku eetikakoodeksist*29, aga ka avaliku teenistuse seadusest.*30 Iga dist- siplinaarsüütegu on ühtlasi kohtuniku eetikakoodeksi rikkumine, vastupidine aga ei pruugi alati keh- tida, sest tegemist on soovituslike juhistega parimaks võimalikuks käitumiseks. KS §-s 56 sätestatud
annaabi.ee 
