1960. aastatel oli tähelepanu all noorsooliikumine, rock muusika, hipide liikumine ja moodsad teadusharud ning kunstivoolud. 1965. aastal avati Tallinn – Helisngi – Tallinn laevaliin Käsumajanduse juurutamine Käsumajandusega kaasnes massiline võõrtööliste sissevool teistest liiduvabariikidest. Industrialiseerimine ja üleminek kolhoosikorrale soodustasid linnastumist. Kultuurielu arengujooni: Nõukogude võim seadis eesmärgiks ,,sisuslt sotsialistliku ja vormilt rahvusliku'' kuktuuri juurutamise ühiskonnas. Eesti NSV oli eraldatud läänemaailma vaimsest arengust ja suundumusest, oli tekkinud infosulg muu maailmaga. Teine maailmasõda ja nõukogude võimu kehtestamine 1944.aastal lõhestasid eesti kultuuri kaheks: välis – ja kodueesti kultuuriks. 1944. aastal siirdus pagulusse palju loovinimesi, kes jätkasid mujal oma tegevust. Paljud haritlased pidi oma loomingu ümber hindama kuna nende eelnev looming ei sobinud
liberaalsematele aadlikele, et tuleb matside teema jälle arutlusele võtta- selle tulemina 1804 anti ka Liviimaal välja talurahav seadus, mis hiljem sai keisri kinnituse. (see puduutas aga aint liivimaa mandriosa, ei puduutanud Saaremaad). See 1804 liivimaa seadus andis jällegi tõuke Eestima aadlikele (kõrvale tuleb panna ka keskvõimu surve) mille tulemusena 1804 võeti Eestimaa kubermangus vastu uus talurahva seadus. Sisuslt olid need 2 seadust sarnased, peamiseks eesmärgiks oli talurahva kaitse mõisnike omavoli vastu. Tähtsamad uuendused: vallasvara ja omandiõiguse tagamine, talude peremeestele anti talude pärandatatav kasutamisõigus (kui mõisakoormised korralikult tehtud), samuti normeeriti talupoegade koormisi ja lisaks veel reguleeriti talurahva kohtukorraldust kahel viisil- piirati kodukariõigust ja asutati vallakohtud.
annaabi.ee 
