Senitehtule tõmbas joone alla Juhan Viidingu valikkogu ,,Ma olin Jüri Üdi" (1978). Aastal 1980 ilmus ,,Elulootus" juba Juhan Viidingu nime all. Samas oli seal ka säilmeid Jüri Üdi kirjandusstiilist, mida paljud lugejad tähele panid. ,,Elulootuses" on Viidingu luuleread muutunud ka sügavmõttelisemaks, ilmuvad ka esimesed enesetapule viitavad motiivid. 1983. aastal ilmus ,,Tänan ja palun", mida peetakse luuletaja sisurikkaimaks teoseks, millest paljud luuletused on saanud omale taha ka viisi. 1991. aastal ilmus ,,Osa", kus Viiding on muutnud melanhoolsemaks kui varem, üks luuletus selles on pühendatud tema tütrele Elole. Selles mõtiskleb ta, milline võiks olla tütre lein isa surma järel. Üdi luule ilmutab ka modernistlikku huvi keele vastu, kuid säärast teatraalset esinemisviisi vormi pole just sageli kasutatud. Tema luules on ka
1978. aastal ilmus kogumik Jüri Üdi parimate paladega, kuid see oli juba Juhan Viidingu nime all. Jüri Üdi kadus eesti luulemaastikult ja asendus uue luuletajaga - Juhan Viidinguga. Mehel ilmus veel neli kogumikku: "Ma olin Jüri Üdi" (1978) , "Elulootus" (1980), "Tänan ja palun" (1983) ning "Osa" (1991). "Elulootuses" on Juhani luuleread muutunud sügavmõttelisemaks, ilmuvad ka esimesed enesetapule viitavad motiivid. "Tänan ja palun"-it peetakse luuletaja sisurikkaimaks teoseks, millest paljud luuletused on saanud omale taha ka viisi. "Osas" on muutunud Juhan melanhoolsemaks kui varem, üks luuletus selles on pühendatud Juhan Viidingu tütrele Elole. Selles mõtiskleb ta, milline võiks olla tütre lein isa surma järel. "Osas" leidub ka proosat, tuntuim on "Hilinenud vastus". Juhan Viidingu elutee lõppes tema enda soovil 21. veebruaril 1995. Paari luuletuse analüüs ,,Siin" Olen põlgamist näinud ja mõistmata põlanud ise. Ometi pole
annaabi.ee 
