1c) kui otsene tähendusplaan kuulub täielikult sfääri II (st. "elementaarinimiku" alale) või puudutab osalt ka alasid III ja/või I, siis tuleb vajalik osa mitteinimlikke tähendusi ümber mõtestada inimlikeks ja/või elementaarinimlikke tähendusi kõrginimlikeks: Kes teisele auku kaevab, see ise sisse kukub; Ära müü nahka, kui karu alles metsas; Uppuja haarab õlekõrrestki kinni; Ega putru nii palavalt sööda kui keedetakse. 2. Kui vanasõna otseses sisuplaanis ilmneb mingi vastuolu või kokkusobimatus, siis 2a) predikatiivsete lauseosade ümbermõtestused on suunalt vabad, nt. loomariigist inimesele (Ära lenda kõrgemale, kui tiivad kannavad), füüsiliselt mittefüüsilisele (Valel on lühikesed jalad), aga personifikatsioonide kaudu ka inimsfäärist loomariiki (Sisalik öeldakse olevat ussi vennapoeg), inimsfäärist meteoroloogiasfääri (Hundile on udu onu, vihm veli, kaste kaelelõikaja), konkreetselt
Näiteid objektiiv- ja lokatiivtuuma liidetest: Karu näitab üle metsa käppa (tulekahju); Pojad toovad isa ilmale (heinasaod ja -kuhi). B. Tervikut ja osa esitavad parallelistlikud struktuurid Senised süntaksimallid olid kõik mittesümmeetrilise struktuuriga lihtlausemallid, kus juttu oli mingist "ühest asjast". Puhtparallelistlikes mallides on kõrvutatud või vastandatud "kaks eri asja". Nende vahel asub hübriidvormide rühm, kus mõistatusel on parallelistlik süntaktiline vorm, kuid sisuplaanis esitab teksti 1. pool "asja" ja 2. pool vastandab talle "sellesama asja osa" või millegi "asja juurde kuuluva", st. moodustab nn. absoluuttarindi. Sellised hübriidvormid (eriti siin toodud allrühmad B2a...c) on kogu rahvusvahelises mõistatusloomes ülitootlikud. Toome sellestki rühmast põgusalt liigitatud näiteid. B1. Topeldatud atributiivtuumad: kujundis "asjad" (anumad, töö- ja sõiduriistad, rõivad),