Võrdsust mõistsid levellerid eeskätt õigusliku ja poliitilisena, see tähendas nende jaoks seisuslike privileegide kaotamist ja isikuvabaduste kindlustamist. Viimaste hulka arvasid Lilburne ja ta pooldajad usuvabaduse, isiku- ja omandi puutumatuse ning trükivabaduse. Nende ideaal oli demokraatlik vabariik. Nende liikumine muutus massiliseks, kui sellega ühinesid sõdurid. Levellerite progr. Formuleeriti dokumendis, mis kandis pealkirja ,,Rahva kokkulepe." Sisulit oli see dem. Konstitutsiooni projekt, milles nähti ette üldie valimisõigus. Selle viimane variant rõhutas kõigi inimeste võrdsust seaduste ees ja vandemeeste kohtu loomise vajadust. Tõelised levellerid ja digerid Probleeme tekitas Inglismaa põllumajanduse areng. Intensiivistusid Inglismaal tarastamised, mis tähendas kogukondliku maakasutuse lõpetamist. Suuri probleeme tõi kaasa rüütliläänide kaotamine parlamendi aktiga
kahtlane ettevõtmine. Keel hakkab tõlgendama iseennast. Kontseptuaalne hoiak märgib kindlasti keeleteadlikkust, aga avaldub ka väga selgelt kontseptuaaselte projektidena (ma ei kirjuta üht luuletust, vaid kirjutna terve sarja jne). Kollektiivsete väärtuste relativiseerimine – võib öelda, et mistahes väärtuste relativiseerimine. Hakatakse nõukogulike märkidega mängima ja muudetakse sisulit tühjaks, aga see mäng puudutab ka nt rahvuslikke märke. See on ka aega, kus tuleb suuremaid ümbermõtestamisi identiteedis – ma pole eesti kirjanik vaid võru kirjanik jne. Fregmentariseerumine ja žanriline avatus – kui tekst muutub avatumaks, muutub ka teksti terviklikkus ja žanr. Iroonia – iroonia puhul võib öelda, et see oli tugev ka 70ndate/80ndate kirjanduses, kuid see võimendub veelgi.
annaabi.ee 
