on erinevad omadused ja selles ma ei kahtleks. Kuid kõike ma sellest maailmast kindlasti ei tea. Seda mida tean tunnetan oma meelte kaudu, näen läbi silmade ja tunnetan katsudes. Kuid nagu autor väitis võivad meeled meid petta. Ja võibolla on kogu kehaline maailm meelepete. Selleni olen ka ise oma mõtetes jõudnud, kuid mitte nii põhjalikult peatunud. Samuti on mõtetes maailm, mis on meiega ärkvel olles ja unenägudes. Suuremalt jaolt sarnane maailmale mida näeme ärkvel olles, kuid sisuliset täiesti erinev ja vahest mõeldamatu. Kui näiteks ärgates hetkega ei suudagi hinnata kas oli see nüüd unes või ilmsi. See on veel üks mõte petlikusest. Kõige kindlamalt saab tajuda materiaalseid asju, kui nad on puhtalt matemaatika objektiks. See on autori seisukoht. Järgmisena jõudis ta Jumala tõelisuse juurde tema võimest tekitada tunnet kuidas ma midagi tajun. Jumala olemasolus on Descartes täiesti veendunud. Seegi on teema millele olen palju mõelnud
lihtne hooldada ja nad olid väga levinud minevikus. Siiski ei vasta biotiikide puhastusefekt külmal aastajal enam kaasaja nõuetele. Teatud tootmisvete käitluseks(nt reovee perioodilise äravoolu puhul) sobivad nad praegugi. Biotiigid jaotatakse fakultatiivseteks, aeroobseteks ja anaeroobseteks. Fakultatiivsetes tiikides on ülemistes veekihtides aeroobne ja alumistes veekihtides anaeroobne keskkond. Aeroobses tiigis leidub kogu veemassis vaba lahustunud hapnikku. Sisuliset ilma tagasusmudata aktiivmudaseadmed. Anaeroobsete tiikide reostuskoormus on nii kõrge, et vaba hapnik puudub kogu veemassis. 13. Reovee puhastamisel tekkinud jääkmuda käitlus Reoveepuhastuses tekib sete(muda), mille käitlus, so ettevalmistus kas kasutamiseks või ladustamiseks toimub reoveepuhastusjaamas. Käitlemata muda ei sobi vahetult kasutamiseks ega looduses ladustamiseks. Muda veesisaldus on liiga suur, ta sisaldab patogeenseid mikroorganisme ja levitab ebameeldivat haisu
Teiseks keskkond. 13. Kvantitatiivsete tunnuste analüüs: keskmine ja modaalklass, valimi varieeruvus ja standardhälve. Keskmine saadakse kui vaadeldud isendite tunnuste väärtused liita kokku ja jagada vaadeldud isendite arvuga. Modaalklass – väärtusklass, kuhu kuuluvad kõige enam isendeid vaadeldud populatsioonis. Varieeruvus - mõõdab üksikute andmepunktide hajuvust keskmisest punktist. Standardhälve – ruutjuur varieeruvusest, näitab sisuliset sama mida varieeruvuski. 14. Päritavus. Mida näitab see, kui teatava tunnuse päritavuskoefitsient on väärtusega 0,7? Päritavus (heritability) on kvantitatiivse tunnuse populatsioonisisese muutlikkuse see osa, mis on tingitud genotüübilistest erinevustest indiviidide vahel. Päritavuskoefitsent – väljendab geneetilise muutlikkuse suhtosa tunnuse üldisest populatsioonisisesest muutlikkusest antud keskkonna tingimustes.. Nt 0,7 näitab seda, et
annaabi.ee 
