Gripp Influenza (lad.k) Ülevaade: Eristatakse A-, B- ja C-gripi viirust. Haiguspuhanguid tekitab põhiliselt A-gripi viirus. Gripi haigestutakse tavaliselt novembrist veebruarini, mõnikord ka kevadel. Kõige sagedamini haigestuvad grippi lapsed ning kõige raskemalt võib haigus kulgeda vanuritel ja raskete haiguste tõttu nõrgestatud organismiga inimestel. Gripp on gripiviiruse poolt põhjustatud, sageli suuremaid haiguspuhanguid põhjustav hingamisteede viiruslik nakkus. Levik: Gripihaige eritab viirust köhides, aevastades või siis sülepiiskadega saastunud esemete kaudu. Viirus nakatab ülemiste hingamisteede - nina ja neelu - limaskesta rakud, paljuneb seal ja kandub allapoole. Gripiviirus võib põhjustada ka kopsupõletikku. Haiguse peiteaeg (ehk aeg, mil haigustekitaja on juba organismis, kuid haigusnähte veel ei põhjusta) on 1 - 4 päeva, nakatunud inimene eritab viirust 1 päeva enne kuni 2 päeva peale sümptomite ilmnemist. Sümptomid: G...
tõenduspõhistest kirjandustest ja uuringutest tulenevaid teadusartikleid. Kasutatud kirjandus on välja toodud projekti lõpus. 3 3 UURIMISTÖÖ EESMÄRK JA EESMÄRGIST TULENEVAD UURIMISÜLESANDED Käesoleva projekti eesmärgiks on anda lühike ülevaade diabeedist, selle olemusest ja selle haiguse peamistest tüsistustest ning anda soovitusi, kuidas vältida diabeedi tüsistuste tekkimist. Eesmärgist lähtuvalt on püstitatud järgmised uurimisülesanded: o Selgitada välja, kas diabeet on ainult vanemate inimeste haigus ning kirjeldada diabeedi erinevaid vorme ja selle ealisi seoseid; o Selgitada välja, kas diabeedihaigele piisab ainult arsti poolt määratud ravist või võib ta jätkata peale haiguse diagnoosimist oma senise eluviisiga;
annaabi.ee 
