võrkkestahaigus e retinopaatia. Diabeetiline retinopaatia on Eestis 30-65-aastaste hulgas üks peamine pimedaksjäämise põhjus. Referaadi neljas osas uurin diabeetilise retinopaatia erinevaid tahke. Esimeses osas tutvustan diabeeti üldiselt, et mõista haiguse olemust ning sellest lähtuvaid retinopaatia tekkepõhjusi. Teises osas käsitlen juba diabeetilist retinopaatiat lähemalt selle liike ja tunnuseid. Kolmas osa on pühendatud võrkkesta tüsistuste ennetusele ning viimane, neljas selle ravile. Töö eesmärk on saada ülevaade antud seisundist, mis puudutab tihedalt optomeetria valdkonda. Olgugi, et Eestis optometristid retinopaatia raviga ei tegele, on neil oluline nõuandev ning ennetusabi roll. Seega peab tundma diabeetilist retinopaatiat, kui tähelepanu nõudvat seisundit. 4 1 DIABEET Diabeet e suhkurtõbi (Diabetes mellitus) on energiaainevahetushäire, mis põhineb
kõrgenemise täpsed tekkepõhjused ei ole veel teada. Peamised vererõhku reguleerivad süsteemid on reniin-angiotensiin süsteem ning sümpaatiline närvisüsteem. Arvatakse, et osaliselt võib haiguse kujunemises rolli mängida nende süsteemide pärilik (geneetiline) omapära ehk soodumus kõrgenenud vererõhu tekkimiseks. SÜMPTOMID EHK AVALDUMINE ·Essentsiaalse hüpertensiooniga seotud sümptomid avalduvad sageli alles tüsistuste tekkimisel. Vahel esinevad mittespetsiifilised ilmingud, väsimus, ninaverejooks, närvilisus. : peavalu, pearinglus Hüpertoonia tüsistusteks on südame puudulikkus, südame isheemiatõbi, silmapõhjade muutused ning nägemise halvenemine; raskematel juhtudel aju verevarustuse puudulikkus (insult), stenokardia või neerupuudulikkus. Seega võib inimene märgata nägemise halvenemist, üldist halba enesetunnet koos peavaluga, töövõime langust, südamekloppimist ning unetust