Tsonaalne süsteem Loomuliku ventilatisooni põhjustab gravitatsiooni jõud ja samuti ka tuulest tingitud jõud. Liikuma panev rõhkude vahe leitakse: p = h g(r v - r s ) h g- v - välisõhk s - siseõhk Kaasajal ikka levind sundventilatisoon. Õhk pannakse liikuma venti poolt tekitatud surve abil. Tuleb kasutada suurte hoonete puhul. Mehaanilised jagatakse õhu eemaldamise ja andmise skeemi järgi: - Sissepuhke süsteem - Väljatõmbe süsteem - Sisspuhke-väljatõmbe ventilatisoon - Retsirkulatisooniga süsteem Sisspuhke süsteem Õhk võetakse ruumi atmosfäärist või võetakse õhu 36 konditsioneerist ja selle tagajärel luuakse ruumi ülerõhu ja sellerõhu tagajärel lükatakse õhk välja. On soovitav kasutada seda siis kui kõrvalruumides eraldub kahjulikke gaase vms. Väljatõmbe süsteem luuakse ruumides väike alarõhk ja värske õhk
0,07…0,15 h-1. Vähendada võib õhuvahetust ka juhul kui hoone kasutajaid-elanikke on vähem projekteerimisel arvestatust. Ventilatsiooni projekteerimisel ja ehitamisel on tähtis, et õhk liiguks puhastest ruumidest (elu- ja magamistoad) saastunud õhuga ruumide suunas (köök, pesuruum, WC). Ventilatsiooni projekteerimisel tuleb eelistada lahendusi, kus on võimalik taaskasutada väljapuhkeõhu soojussisaldust. Sellised võimalused on soojustagastiga sisspuhke-väljatõmbe ventilatsioonil või väljatõmbeõhu soojuspump-lahendusel. Soojustagastiga ventilatsiooni alg- investeering on suurem, kuid arvestades lisaks ka pikaajalisi kulusid hoone kütmiseks ja ventilatsiooniõhu soojendamiseks, on soojustagastita lahendused kallimad. Soojustagastuse mõju tuleb rohkem esile, kui hoonepiirded on õhupidavad ja enamus õhku vahetub soojus- tagasti kaudu. Ventilatsioon võib olla nii loomulik kui ka mehaaniline. Tähtis on, et ventilatsioon tagaks piisava
annaabi.ee 
