osavõtul toimunud sõjasündmused ning nende mõju ja tagajärjed ühiskonna arengule. 1918. aasta 24.veebruaril 2.Pildil oli Jahon LAidoner (1884-1954), Eesti kindral; sõjavägede ülemjuhataja Vabadussõjas ning aastail 1924 ja 1934-1940. 3.Nimn. kriiside tekkepõhjuseid. Too välja tänapäeva olulisi kriisikoldeid. 4.Mis on relvakonfliktide ja sõdade põhitunnused? Ulatus, kasutatav relvastus, taktikalis-operatsiooniline iseloom, kestus. 5.Kes on partisan? Partisan on sissitegevus. See põhineb kiirel varjatud liikumisel ja ootamatute löökide andmisel vaenlase vähem kindlustatud tagalaaladel. 6.Mis on Eesti riigikaitse eesmärk? Riigikaitse eesmärk on säilitada Eesti riigi iseseisvus, maa-ala, territoriaalvete ning õhuruumi lahutamatu ja jagamatu terviklikkus, põhiseaduslik kord ja rahva turvalisus. 7.Iseloomusta majanduslikke ja teisi julgeolekuriske. Kas need ohustavad eestit? 8.Mis on kaitsejõud? Millised jõustruktuurid kuuluvad kaitsejõudu?
Kes ründas ja kes kaitses? Jeddah'i läbirääkimistel osutus saatuslikuks Kuiveiti 10 mld dollarine võlg Iraagile, mis jäi Iraagil saamata Rumaila õliväljadelt. Kuveit pakkus 9 mld, kuid Iraak ei olnud sellega nõus ning kohe tuli käsk rünnata Kuveiti. Sõja tegelik põhjus ? USA saatis oma väed konfliktipiirkonda ja president Bush kirjutas alla direktiivile, mis sisaldas USA eesmärke ja nõudlusi Iraagile. Kaasatud olid ka regulaarväed. Selles sõjas puudus sissitegevus. Kasutati keemilisi relvi ning erinevaid rakette(AGM130), mis põhjustasid suurt kaost. Tuumapommi ei kasutanud kumbki osapool. Millised sõjalised jõud olid poolte käsutuses? Sõda algas massiivse pommituskampaaniatega 17. jaanuar 1991. Koalitsiooniväed lendasid üle 100 tuhande missiooni, kasutades selleks üle 88 tonni laskemoona. Pommitamise käigus hävitati mitmeid sõjalisi, kui ka tsiviilsihtmärke. 29. jaanuaril ründasid Iraagi jõud üht Saudi Araabia linna, mis ka
o konvent- märke poliitiliste vahenditega. sionaalset ehk tavarelvastust. Relvakonfliktide ja sõdade tunnused Iga konkreetne sõda on omalaadne, 3) taktikalis-operatsiooniline ise- selles kasutatav tehnika ja taktika sõl- loom õhu-, mere- või maaoperat- tuvad eesmärgist, geograafilistest, ma- sioonid, väeliikide ühendatud lahin- janduslikest ja muudest tingimustest. gutegevus, sissitegevus, terrorism; Nii näiteks võib eesmärgist tulenev ja üksuste iseloomust sõltuv takti- 4) kestus lühiajalise relvakonflikti ka varieeruda mõne konkreetse isiku või välksõjana käsitletakse tinglikult või rühma füüsilisest eemaldamisest mõnest päevast kuni mõne kuuni suurte inimohvrite ja majanduskahju- kestvat sõjategevust (Falklandi sõda, de tekitamiseni. Samal ajal võib ühel Kuuepäevane sõda 1967. aastal Iisraeli
annaabi.ee 
