Happeline vesi (mida meil eestis esineb õnneks vähe) on vähkidele kahjulik. Happelise vee korral kasutatakse lupjamist ja ka vee läbilaskmist liivafiltrist, mis normaliseerib pH. Lisaks pH mõõtmisele, on tarvidus teada veel Al, Fe, Ca sisaldust vees. Vesi (pinnavesi) on tavaliselt kõige happelisem kevadiste ja sügiseste suurvete ajal. Lupjamine on vajalik kui pH on alla 6 ja kaltsiumisisaldus vees on alla 5 mg/l. Sissevooluvee lupjamist soovitatakse teha lupjamiskaevu abil. Lupja saab osta otse lubjatehastest või poest kotikaubana. Üldiselt on Eestis madala pH-ga vaid rabaveed. Vee aereerimine on vajalik kui sissevoolu vees on hapnikusisaldus liiga madal või vett soojendatakse ja seepärast vabanevad lahustunud gaasid. Hõlpsaim võimalus vee aereerimiseks on paisata vesi peene uduna basseinidesse. Vette võib õhku pumbata kompressoriga läbi pihustikivide
90% toime. Müügil on erineva võimsusega ultraviolettkiirguse torusid. Vesi peab kulgema lameda kilena otse toru all ja kiirituse efektiivsust võib parandada peegelpindade lisamise abil. Ultraviolettlambi toru tuleb asetada kaetud anumasse, sest selle valgus on silmadele kahjulik. Lupjamine Lupjamine on vajalik kui pH on alla 6 ja kaltsiumisisaldus vees on alla 5 mg/l. Lupjamine vähendab ka alumiiniumi ja raua kahjulikku toimet. Sissevooluvee lupjamist soovitatakse teha näiteks lupjamiskaevu abil. Tiigi servade lupjamine tugevdab lupjamise mõju, kuid ühtlasem tulemus saadakse pealevoolava vee lupjamisega. Suured pH ja kaltsiumisisalduse kõikumised on vähile kahjulikud. Lubjakaevus juhitakse vesi läbi purustatud lubjakivi terade või jahu alt üles nii, et vesi rikastub lubjaga ja voolab kaevu ülaosast välja vähibasseinidesse või tiikidesse. Voolu kiirus seatakse selliseks, et
annaabi.ee 
