iseseisvuse. Seevastu Narva sõltus palju Rootsist. Lääne-Euroopa elavnemine uusajal tõi kaasa suurema vajadue mitmete toiduainete, samuti ka laevaehitusmaterjalide järele. Neid vajadusi sai rahuldada Eesti sadamate kaudu. Välismaale veetavate kaupade hulgas oli kõrgelt hinnatud teravili, see moodustas Tallinna väljaveost tavaliselt 2/3 ja mõningatel aastatel isegi kuni 85%. Teine tähtis kaup oli lina, millest lõviosa toodi Venemaalt nagu ka väljaveetav kanep. Sisseveod oli tähtsaim kaup sool. Linnaelanike oluliseks tegevusalaks jäi kaubanduse kõrval käsitöö. Tsunftikord muutus karmimaks ning neid tekkis veelgi juurde. Teiseks käsitöönduse vormiks olid manufaktuurid ehk selle aja mõistes suurettevõtted, näiteks telliselöövid ja lubjaahjud. Manufaktuuride põhikeskuseks oli Narva. Rootsi aeg edendas Eesti kultuuri. Pandi alus Eesti kirjakeele- ja haridussüsteemile. B.G
1916.suvel esitati riigiduumas seaudseelnõu bati kubermangude omavalituse muutmiseks (93-projekt). Teemaks Balti kubermangude piiride ümberkujundamine (lätlased, eestlased eraldi). Sellest projektist ei saanud asja, seda lubati arutada pärast sõja lõppu. 01.10.2008 Mõisates vähenes sõja-aastatel tunduvalt külvipind ja karjakasvatus, sest valitses töökätepuudus. Kolmandik talude hobustest võeti armeele. Põllumajanduses katkesid ka importkaupade sisseveod, see avaldas mõju ka saagikusele. Kasvasid toiduainete hinnad, seega põllupidajate rahalised sissetulekud suurenesid. Paljud Eesti talud said seetõttu oma talud võlgadest vabastada ja päriseks osta. Hinnatõusuga kaasnes ka inflatsioon, eriti sõja lõpupoole. Need talunikud, kes olid endale sukasäärde raha kogunud, kandsid suuri kahjusid. Kõige enam mõjutas sõda tavainimese majanduslikku olukorda. Praktiliselt kogu tööstus läks üle sõjatoodangule. Tekkis tarbeainete defitsiit
annaabi.ee 
