Kilpvulkaan on lai ja suhteliselt lame vulkaan, mis tekib enamasti ookeanite keskaladel. See koosneb peamiselt hea voolavusega basaltseist ehk aluselistest laavavooludest. Kilpvulkaanid on laiad ja lamedad. Selle põhjuseks on see, et kilpvulkaanid purskavad tavaliselt aluselist laavat, mis võrreldes ränirikaste laavadega on tunduvalt vedelam. Tänu sellele saab laava voolata kraatrist kaugemale, moodustades lameda kilpvulkaani. Tänu sellele on kilpvulkaanid tavaliselt märksa suuremad ülejäänud vulkaanidest. Tuntud kilpvulkaaniks on vulkaan, mille ülemine osa moodustab Hawaii saare. Neid on ka Islandil ja Uus-Meremaal. Kihtvulkaan ehk liitvulkaan tekib enamasti ookeanilise ja mandrilise laama kokkupuutealal. Laava on vähevoolav ja kuhjub lõõri lähedale, moodustades valdavalt suhteliselt suure koonilise kujuga vulkaani. Pikaealised. Kihtvulkaan ehk liitvulkaan on kõrge ja koonilise kujuga vulkaan, mis tekib enamasti ookeanilise ja mandrili...
Kaarekujulises kõrvalhoones on 20. sajandil asunud erinevate ametiasutuste kõrval ka eluruumid, kusjuures viimased elanikud kolisid sellest lagunemisohtlikust majast välja alles 1980ndate aastate lõpul. Riigikantselei bilanssi jõudis varisemisohtlik hoone 1990ndate alguses, kuid alles 1996. aasta alguses hakati ehitist renoveerima. Kapitaalsed rekonstrueerimistööd said alguse lammutustöödest, kus pea kümme aastat tondilossina seisnud ja mädanenud ning varaste poolt laastatud hoone sissevarisenud katusekonstruktsioonid, kandevõime kaotanud vahelaed ja amortiseerunud siseseinad tuli suuremas osas eemaldada. Hoone on kolmel korral olulisel määral ümber ehitatud: esimest korda siis, kui see kohandati ümber Toomkooli pansioniks, teist korda 1891. aastal siia esmakordselt kohtuasutuste paigutamise tõttu ning kolmandat korda, kui hoone renoveeriti Vabariigi Valitsuse ja Riigikantselei tarvis. Kogu ansambli taastamistööd jõudsid lõpule 2000. aasta alguses ning 23
Raudteejaama kõrval asuvad seitsmes ja kaheksas kaevandus erinevad teistest aga väga kõrgete, kuni 10 meetriste käikude poolset. Kaevanduse selles osas alustati liiva kaevandamist ülemistest kihtidest ning liiguti töö käigus allapoole. Seejuures moodustusidki kõrged ja avarad sammaskäigud, mis on eriti ulatuslikud idapoolseimas kaevanduses, kus käigud ulatuvad horisontaalsuunas mitmesaja meetri ulatuses maa alla. Uuemate kaevanduskäikude lagedes võib märgata lõhesid, esineb ka sissevarisenud kohti. Ohtlike piirkondade sulgemiseks üritati möödunud sajandi 80-ndatel aastatel lõhkamisega varistada koobaste sissepääse, mis aga ei õnnestunud. Atraktiivsesse Sammaskoopasse on plaanitud rajada muuseumi, mis tutvustaks turistidele klaasiliiva kaevandamise ajalugu ning arengut, samuti ka kohaliku aluspõhja geoloogiat. 2. Looduskaitseala asukoht Piusa koopad asuvad Orava vallas Piusa jõe ürgoru vasakpoolses oruveerus Piusa
30 Sellest perioodist palju asulakohti. Asulate juurde kuulusid sageli kuppelhauad (tholos) ja kultusekohad koobastes ja mäetippudel. Paleede ümbrusesse tekkisid asustuskeskused. Ehitati kolmekorruselisi maju, fassaadid sümmeetriliselt. Matmiskombed Lõuna-Kreetal tholosed; Kesk- ja Põhja-Kreetal veel ka koobastesse. Keraamika Kesk-Minose II perioodil rohkelt savist kujukesi (inimesed, loomad). Nõudes Kamarese stiil nimi Kamarese lähedalt sissevarisenud kultusekoopast, kust leiti rohkelt keraamikat. See stiil kõige dekoratiivsem, iseloomulik: heledad maalingud läikivmustal, punakal v violetsel foonil. Ornamendid: kolmnurgad, spiraalid, meander, lained, soonmuster, telliskivimotiiv, rosetid, aga ka taimed, loomad. Paleedes valmistatud savinõudel mõnikord väga õhuke sein munakoorkeraamikaks. Keraamika vorme v mitmeid: nt väikese kõrvaga tassid, saledad peekrid, nn teekannud jm.
annaabi.ee 
