Ja kui hommik on käes, kui inimene ärkab, jätab maha oma varju, unustab ta, tõukab kõige sügavamasse hingesoppi, et keegi seda ei näeks ning endalgi poleks tunda. Kui jällegi saabub öö, kui inimene unustab end (joob purju või midagi muud), saab ta vari ta jällegi kätte ning vallutab enese, näiliselt hea inimese, kellest ei võiks kunagi arvata midagi halba. Jah, igal inimesel on pahem pool-pahupool, sellest ongi Andres Ehini luuletus "Vari". Aknast sissevaatava kuuse laul Üha vaatan ma seda maja, seal lauad ja toolid ja voodid. Seal elavad inimesed, nad lähevad tööle ja poodi. Mõned lähevad, päikene kannul, tulles jooksevad vastu kuud. Mõed laulavad laua ääres, teised vaikivad, toitu täis suud. Mõned vaikivad viimaks sootuks, puises kastis nad viiakse ära. Koju tuuakse väikene uus, kes kätkis karjub ja rusikaid järab.
Sisukord ELU- JA LOOMETEE................................................................................................. 2 SÜGISENE 1................................................................................................................. 7 SUITSUTA ÕHTU. LIIVATU RAND..............................................................................7 SUVEMÄLESTUS......................................................................................................... 7 AKNAST SISSEVAATAVA KUUSE LAUL .................................................................. 8 ÕHTU. VIRMALISED. ÖÖ............................................................................................ 8 *** "LUMI AMMU ÄRA SULAS..."................................................................................9 SEE ON VIIMANE LUULETUS.....................................................................................9 KASUTATUD KIRJANDUS:........................................................
annaabi.ee 
