/ inimese poolt läbielatud suhtumist maailma ja iseendasse. · Meeleolu pikaajaline ja nõrk foon · Ärevus määramatus, abitus, hirm · Stress pingeseisund (H. Selye) · Frustratsioon ebaedu, takistused (vihatunne) · Afekt lühiajaline kontrollimatu või piiratud kontrolliga emotsioon (teadvusekadu) · Kirg pikaajaline kontrollimatu seisund, väga sügav tunne · Nn. kõrgemad tundmused (intellektuaalsed ja esteetilised) · Empaatia osalustunne, sissetundmine 11. Meeleolu, afekt, kirg -> Meeleolu üldine emotsionaalne seisund, mis mingi aja jooksul annab värvingu inimese elamustele ja tegevustele ning mille põhjust inimene alati ei tunneta. Afekt lühiajaline, tormiliselt kulgev, plahvatuslik emotsionaalne reaktsioon, mis haarab inimese täielikult ja kontrollimatult oma võimusesse. Afektiseisundis tahub inimene ümbritsevat ebaadekvaatselt, teadvus aheneb, inimene ei anna endale aru oma tegevusest ning ei suuda enda käitumist kontrollida
Tegelikult on tal hoopis rahamured ja suured võlad. Projektsioon. Rakendub teisi endaga võrreldes. Endale teadvustamata kantakse teisele inimesele üle (projitseeritakse) iseenda omadusi. Sõbrale kantakse üle oma teadaolevad meeldivad omadused - töökas, aus. Vaenlasele projitseeritakse need omadused, mida endas ei taheta ära tunda silmakirjalikkus, ihnsus jne. Empaatial põhinev isikutaju. Empaatia (kr. emphateia sissetundmine) on niisugune suhtluspartneri tunnetamise viis, mis rajaneb võimel sisse elada tema sisemaailma, tunda ja näha kõike partneri seisukohalt. Liigne empaatia võimaldab küll partnerit paremini mõista, kuid moonutab kujutluse objektiivsust. Juhttunnustest lähtumine. Teise inimese üle otsustamisel lähtutakse ühest tunnusest ja liidetakse omaenese äranägemise kohaselt sinna juurde kuuluvad tunnused (sümpaatne - järelikult ka arukas ja heasüdamlik). Tavatõdedest lähtumine
annaabi.ee 
