Uurijad kasutasid andmeid, mis olid kogutud kooselavate või abielus paaride kohta. Nende uurimisobjektid subjektiivne vaesus ja majanduslik pinge tuletatakse intervjueeritava vastusest küsimusele majapidamise sissetulekute olukorra kohta. Peale majapidamise tegelikku sissetulekut puudutavat küsimust (mis objektiivselt sissetulekute olukorda mõõdab), küsiti intervjueeritavatelt mis on nende suhtumine leibkonna hetkestesse sissetulekutesse. Vastusevariante oli neli: a) hetkese sissetulekuga saab mugavalt ära elada, b) hetkese sissetulekuga tullakse toime, c) hetkese sissetulekuga on keeruline toime tulla ja d) hetkese sissetulekuga on väga raske toime tulla. Vastajad loeti subjektiivselt vaeseteks, kui nende vastusevariandid olid kas c või d. Muutujat, mis mõõdab kogu varieeruvust üle kogu nelja kategooria, nimetati ,,subjektiivseks majanduslikuks pingeks" (või, alternatiivselt, ,,subjektiivseks majanduslikuks heaoluks")
34% ja kõige suurem Rootsis 70%). Uurijad kasutasid andmeid, mis olid kogutud kooselavate või abielus paaride kohta. Nende uurimisobjektid subjektiivne vaesus ja majanduslik pinge tuletatakse intervjueeritava vastusest küsimusele majapidamise sissetulekute olukorra kohta. Peale majapidamise tegelikku sissetulekut puudutavat küsimust (mis objektiivselt sissetulekute olukorda mõõdab), küsiti intervjueeritavatelt mis on nende suhtumine leibkonna hetkestesse sissetulekutesse. Vastusevariante oli neli: a) hetkese sissetulekuga saab mugavalt ära elada, b) hetkese sissetulekuga tullakse toime, c) hetkese sissetulekuga on keeruline toime tulla ja d) hetkese sissetulekuga on väga raske toime tulla. Vastajad loeti subjektiivselt vaeseteks, kui nende vastusevariandid olid kas c või d. Muutujat, mis mõõdab kogu varieeruvust üle kogu nelja kategooria, nimetati ,,subjektiivseks majanduslikuks pingeks".
säästude taseme ja madala nõudluse tarbekaupadele. Niisiis on neis riikides väga raske säästa ja investeerida. Madal investeeringute tase füüsikalisse ja inimkapitali väljendub uuesti madalas tööviljakuses riigis tervikuna. Tulemuseks on arengupeetus, tööpuudus ja jätkuvalt madalad sissetulekud. Lisaks on paljudes arengumaades peale Teist maailmasõda olnud probleemiks rahvastiku kiire kasv (demograafiline plahvatus), mis annab oma panuse madalatesse sissetulekutesse, kuna suurendab nõudlust ilma et suureneks pakkumine. · Mahajäämuse paradoks väljendub selles, et kuigi arengumaades võib majanduse kasvutempo olla isegi kiirem kui arenenud riikides ning töö- ja koolikohtade loomine kiire, siis ometi arvestuses ühe elaniku kohta ei tõuse varustatus toiduainetega, kasvab tööpuudus ja napib koolikohti (kasvab kirjaoskamatute absoluutarv). · Perspektiivid mahajäämuse ületamiseks:
annaabi.ee 
