ottomootoritest. See tähendab, et silindris surutakse kokku puhas õhk, millesse pritsitakse kütus ja mis ise süttib kuumas õhus. Diiselmootorid jaotatakse sissepritse mooduse järgi: 1. Otsesissepritsega diiselmootorid, nende mootorite puhul pritsitakse diiselkütus otse põlemiskambrisse. Põlemiskambri moodustab kolvipealne, erikujuga ruum, mis paneb õhu, tema kokkusurumisel pöörlema, selleks et sissepritsitav kütus seguneks paremini õhuga 2. Eelpõlemiskambriga diiselmootorid, nende mootorite korral toimub kütuse sissepritse eelpõlemiskambrisse, mis on peene ava kaudu ühendatud põhipõlemiskambriga. 3. Pööriskambriga diiselmootorid, mille põlemiskambri ühe osa moodustab erikujuga kamber, mis õhu kokkusurumisel paneb viimase pöörlema. 4. Kahetaktilised-diiselmootorid, need on mootorid, kus töötsükkel toimub kahe takti vältel
määratakse üheltpoolt anduri nukiga 47 (st ülelaadimisõhu rõhuga) ja teiselt poolt jõuservomootori varre asendiga st kütuse sissepritse kogusega mootorisse. Profiilse nuki 47 asend määrab maksimaalselt võimaliku kütuse etteande. Etteantud pöörlemissageduse suurendamisel jõuservomootori juhtsiiber 10 liigub alla ja servomootori kolb 15 liigub ülespoole suurendades kütuse sissepritset mootorisse. Hoova 54 parempoolne ots saab vabalt tõusta ülespoole seni, kuni sissepritsitav kütus tagatakse põlemiseks vajaliku õhukogusega. Juhul, kui kütust antakse rohkem, ühendushoob 54 toetub piirdekruvile 55 ja tõstes üles hoova L vasaku otsa, tõstab juhtsiibri 10 keskmisse asendisse ja jõuservomootori kolb 15 peatub, piirates seega sissepritsitava kütuse kogust. Nüüd, kui turbokompressor kogub pöördeid ja ülelaadimisõhu rõhk tõuseb, siis anduri kolb 48 liigub koos nukiga 47 allapoole vabastades hoova 54 vasaku otsa juhtsiiber 10 saab
Diiselmootorites valmistatakse küttesegu silindris, mis ongi põhiline erinevus ottomootoris st et silindris surutakse kokku puhas õhk, millesse pritsitakse kütus ja mis süttib kuumas õhus ise. Diiselmootoreid jaotatakse sissepritse mooduse järgi: 1) Otse sissepritsega diiselmootorid nende mootorite puhul pritsitakse diiselkütus otse põlemis kambrisse. Põlemiskambri moodustab kolvipeale erikujuga ruum, mis paneb selles kokkusurutava õhu pöörlema, et sissepritsitav kütus seguneks paremini õhuga. 2) Eelpõlemis kambriga diiselmootorid nende mootorite korral toimub kütuse sissepritse eelpõlemis kambrisse, mis on peene ava kaudu ühendatud põhipõlemis kambriga. 3) Pööris kambriga diiselmootorid mille põlemiskambri ühe osa moodustab erikujuga kamber, mis õhu kokkusurumisel paneb õhu pöörlema. 4) 2T diiselmootorid on mootorid, kus töötsükkel toimub 2 takti vältel,2 taktiline
Kütuse süttimise hetkeks aga on põlemiskambrisse kogunenud suur kogus kütust, mis siis ühekorraga plahvatab. Sellega kaasneb mootori jäik töö (kloppimine) ja must suits. · 3.Liiga hiline eelpritse jaotamata põlemiskambriga mootoritel: sellel mootoritüübil on põlemiskambrit jahutavate seinte pindala väike, mistõttu hilise pritse ajal, peale survetakti lõppu, on temperatuur põlemiskambris veel väga kõrge, sissepritsitav kütus süttib kohe, ega ei jõua korralikult õhuga seguneda. Kütuse põlemine jääb puudulikuks. · 4.Liiga peeneks pihustunud kütus: Pihusti ligiduses tekib leegifront, mis ei lase kütusel seguneda väljaspool leegifronti oleva õhuga. Liiga peeneks pihustub kütus liiga kõrgest pihustusrõhust või liiga vedela kütuse tõttu (suvel - talvine kütus). · 5.Kõrgrõhu pumba rikked - annab liiga palju kütust. · Valge suits. · Valget suitsu tekitavad
soolvee kasutamisel. Samuti võib selle põhjuseks olla valede temperatuuride kasutamine pritsimisel ja tumbleerimisel. Jälgida tuleks, et tooraine oleks temperatuuril +2 °C ja soolvesi maksimaalselt +4 °C. Tumbleerimise lõpuks peab liha temperatuur olema maksimaalselt +6 °C. Puljongi- ja rasvavalangute teke Peamiseks põhjuseks on singitooraine halb kvaliteet (PSE-liha) ja kasvustimulaatorite abil nuumatud looma liha. Mõlemal juhul on lihaskude ebaloomulikult pehme konsistentsiga ja sissepritsitav soolvesi peseb lihastest valgu välja. Seetõttu tekivad toote pinnal ja sees tühimikud, mis täituvad vedelikuga. Kui vedelik on valgurikas, siis koaguleerub vedelik termilisel töötlemisel ja toote sisse või pinnale tekivad želeekogumikud. Kuivad ja kõrbenud singid Defekti põhjuseks on liiga kõrge temperatuuri kasutamine sinkide termilise töötlemise ajal. Normaalne kambri temperatuur kuumsuitsusinkide valmistamisel on + 85….90 °C.
Auru temperatuuri reguleerimise optimaalsed tingimused saadakse aurujahuti paigutamisel ülekuumendi astmete vahele. Aurujahutis on vaja ülekuumendatud auru temperatuuri alandada sedavõrd, et ülekuumendi viimasest astmest väljumisel oleks auru temperatuur nominaalne. Seoses rangete nõuetega aurujahutisse sissepritsitava vee kvaliteedile kasutatakse trummelkateldes paljudel juhtudel nn. omakondensaadi sissepritsimist. Sissepritsitav kondensaat saadakse trumlist tuleva auru jahutamisel spetsiaalses pindsoojusvahetis kondensaatoris. Saadav omakondensaat antakse kondensaadikogujasse, mis on ühendatud katla trumliga. Saadud kondensaadil on sama rõhk, mis on antud ajahetkel katla trumlis. Kondensaadi transport ja sissepritsimine aurujahutisse toimub rõhulangu arvel, mis tekib auru voolamisel trumlist kuni sissepritsimiskohani.
annaabi.ee 
