,,Nord" ümberpiiramine ning hävitamine kogu Leningradi-Volhovi rindel. Esmalt aga taheti vallutad Narva ja Pihkva, et sealt edasi liikuda Tallinna ja Pärnu suunal. 20. jaanuariks 1944, kuue päevaga, purustati Saksa väegrupi tiibadel asunud üksused. Oli loodud hea eeldus nõukogude vägede pealetungi jätkamiseks kogu rindel Soome lahest Ilmeni järveni. Eesti kohale oli kerkinud ähvardav oht olla taasokupeeritud suure idanaabri poolt. Kartes 18. armee sissepiiramist hakkas saksa väejuhatus 21. jaanuaril vägesid tagasi tõmbama. Taganemist katsid eesti mehed eesotsas majorite Rebase ja Soodeniga. Major Alfons Rebase juhitud 658. pataljon kaitses armee ainust taganemisteed Novgorod-Luuga maanteel Sürgovo küla juures ja hiljem Luuga all Vaskovo küla juures edukalt. Antud lahingute eest teenis Rebane esimese eestlasena raudristi rüütliristi. 27. jaanuariks oli Leningradi blokaad murtud. Samal päeval anti käsk Narva elanikkonna evakueerimiseks
Neile astus vastu vaid mõnikümmend kaitseliitlast, kuna seal olnud sakslased ei avaldanud dessandile mingit vastupanu. Ka maale tulnud dessant ei tunginud rannast kaugemale. Kui siis venelaste dessandist teatati Saksa väekoondise juhtkonnale, teatas see, et neil pole võimalik enam kauemaks Narva jääda, ega ka dessanti tõrjuda. Sakslased lubasid lasta õhku Narva jõel olevad sillad ja seejärel asuda koduteele Saksamaale. Et vältida sissepiiramist, andis 1. diviisi juhataja kindral A. Tõnisson Narvas asunud eesti 4. polgule käsu sealt taanduda ja jätta Narva punastele. 1918. aasta detsembris jätkus Punaarmee kiire edasitung Eesti pinnal. Üksteise järel langesid enamlaste kätte Jõhvi, Kunda, Rakvere, Tapa ja Aegviidu Põhja- Eestis ning Võru, Valga, Tartu, Tõrva, ja Mõisaküla Lõuna- Eestis. 1919. a. jaanuari algul oli Punaarmee Tallinnast 40 km kaugusel. Rahvaväe ebaedu põhjused peitusid vastase
armee juhtkonnast Hitlerit kõrvaldada. Samal ajal alustas Punaarmee pealetungi Soomes, Baltikumis ja Valgevenes. Juulis jõuti Poola, kus algas vastupanuliikumise armee ülestõus, et vabastada oma jõududega pealinn ja taastada ise Poola riik. Punaarmee jäi ootama kuni poolakad sakslastelt luau saavad. Seejärel tugevnes Poolas kommunistide positsioon. Augustis ületasid punaarmeelased Rumeenia piiri Rumeenia vahetas poolt ja kuulutas Saksamaale sõja. Sama juhtus Bulgaariaga. Kartes sissepiiramist lahkusid Saksa väed Kreekast jm. Saksamaa ja Jaapani kapituleerumine 1945a jaanuaris oli Punaarmee jõudnud Saksamaa piiridesse. 4-11 veebruarini 1945 toimus NSVLiidus Krimmis Jalta konverents, kus teist korda kohtusid W.Churchill, F.D.Roosevelt ja J.Stalin. otsustati sõjajärgse maailma jagamine võitjate vahel. Saksamaa otsustati jagada okupatsioonitsoonideks. Berliin alistus 2.mail (Hitler tappis end 30apr, laip põletati). 8.mail 1945 Saksamaa kapituleerus
annaabi.ee 
