töökiirust. Tänu sellele vajab "mäkke ronimine" vähem käiguvahetusi ja kiiruse kaotus on väiksem. Sellist nähtust kohtame kõrgmäestikes, kus õhurõhk on madalam. Sellele vastandub turbo turbiin, mille sooritusvõime kasvab kõrguse suurenedes. See kõik on võimalik tänu suuremale rõhkude vahele praktiliselt konstantse turbiini rõhu vastuvoolu ja madalama muutuva väljalaskerõhu vahel. Madalam õhurõhk kompressori sisselaskes on enamjaolt tasakaalustatud. Sellest tulenevalt ei kannata mootor praktiliselt mingi võimsusekaotuse all. Rõhk- rõhu reguleerimine Selleks, et rõhk liiga suureks ei läheks on nii sisselaske kui väljalaske peale eraldi klapid, mis hoiavad ära ülesurvestumise. Ülejäägiklapp (Wastegate) - Wastegate on klapp, mis laseb väljalaskegaasidel turbiinist ringiga mööda minna. Klapp vajab avanemiseks rõhku. Klapi rõhuga varustamiseks peab
Vajalik ülerõhu tekkimise vastu. Vältimaks radika paisumist või lõdvikute kokkkutõmbumist. Lahtitegemisel aegsasti et näkku ei pritsiks auru. 11. Loetlege jahutussüsteemi peamised komponendid! Paisupaak, ventilaator, elektrimootor, termostaat, termolüliti, temp andur, veepump, jahutusvedelik 12. Milline parameetritest määrab kõige rohkem jahutussüsteemi võimekuse ja miks? Radiaator, süsteemi eesmärk on jahutada ja see mõjutab kõige otsemini süsteemi võimekust. Sisselaskesüsteem: 1. Nimetage sisselaskesüsteemi peamised komponendid (vabalthingaval mootoril)! Pihustid, klapid(sisse,välja), 2. Mis eesmärk on drosselklapil? Pöördemomendi reguleerimine 3. Milliste aspektidega peab arvestama mootorile drosselklapi valikul? Trosserklapi läbilaskevõimest 4. Nimetage vähemalt kolm erinevat drosselklapi lahendust (tüüpi)! Mehaaniline, elektriline, 5. Millistel puhkudel kasutatakse individualseid drosselklappe (st. igale silindrile on oma
küllalt heitgaase, et tiivikutele arvestatava boosti tekitamiseks vajalik kiirus anda. Seepärast kaotabki turbo selles testis 3000 pöörde juures ja enne seda nii topeltkruvile kui ka Rootsile ligi 180 lbft'iga. Kuid pisut peale 3000 pööret võtavad turbo kõverad hoopis erineva kuju mootor hakkab tootma piisavalt väljalaskegaase, et sünniks suletud ring gaasid ajavad turbot kiiremini ringi, mis omakorda tekitab sisselaskes suurema rõhu, mille tulemusel tekib veel rohkem heitgaase jne, jne. Turbo "spoolib üles" ehk turbiini ja kompressori tiivikud saavutavad töökiiruse. Vahemikus 30004000 pööret kasvab mootori pöördemoment järsult peaaegu kahekordseks see ongi see äkiline "turbolaks", mis olenevalt olukorrast surub juhi nähtamatu hiiglasekäega istmesse või võtab rehvidelt hetkega pidamise :)
väiksem. Sooritusvõime suurtel kõrgustel merepinnast on turbolaaduriga mootoritel märkimisväärselt parem. Täna madalale õhurõhule suurtel kõrgustel, on tavalise vabalthingava mootori jõu kadu märkimisväärne. Sellele vastandub turbo turbiin, mille sooritusvõime kasvab kõrguse suurenedes. See kõik on võimalik tänu suuremale rõhkude vahele praktiliselt konstantse turbiini rõhu vastuvoolu ja madalama muutuva väljalaskerõhu vahel. Madalam õhurõhk kompressori sisselaskes on enamjaolt tasakaalustatud. Sellest tulenevalt ei kannata mootor praktiliselt mingi võimsusekaotuse all. Tänu üldsielt väiksemale suurusele on soojust ja heli kiirgav välipind turbomootoril väiksem. Tänu sellele töötab turbolaaduriga mootor vaiksemalt kui lihtne vabalthingav mootor samasuguste võimsusnäitajatega. Turbolaadur töötab kui "lisa-vaikusetekitaja". algallikas: http://www.turbomustangs.com/turbotech/main.htm Hooldamise soovitused Mis on turbolaadurile hea?
läheb, vaid hoopis see, et sisselaskeklapp avaneb. See tähendab, et mingi aja jooksul on avatud mõlemad klapid. Milleks see siis hea on? Klapikattumus ehk valve overlap on üks kriitilisemaid hetki klapiajastuses. Kui sisselaskeklapp avaneb liiga vara, siis surutakse osa sisselaskest tagasi kollektorisse ja järgmise töötakti ajal pole midagi põletada. See on eriti probleemne madalatel pööretel, kus sisselaskes valitseb niigi suur vaakum. Tulemuseks jälle halvad käiguomadused madalatel pööretel. Kui aga sisselaskeklapp avada liiga hilja, ei jõua ta maksimaalse tõusuni selleks ajaks, kui kolvi kiirus ja seega rõhkude erinevus (silindri ja välisrõhu vahel) on kõige suurem, ehk umbes 90 kraadi peale Ü.S.S. (sisselasketakti keskel). See aga tähendab, et VE kannatab kõvasti, kui klapp pole küllalt lahti, et kogu ülejäänud sisselaske voolupotentsiaali ära kasutada.
annaabi.ee 
