Elektro-hüdrauliline klappide ajam See klappide ajam on hüdrauliline, nukkvõll avab klapi hüdrotõukuri kaudu. Hüdrotõukur ei saa surve all olevat õli mootori õlitussüsteemist, vaid eraldi õlipumbast. Õlihulk tõukuris määrab klapi avamise momendi ja tõusukõrguse. Õlihulga tõukuris määrab arvuti. Selle ajamiga on võimalik määrata silindrisse juhitava küttesegu hulka. Sisselaskeklapp suletakse nii suure hilinemisega, et kolvi üles liikudes surutakse osa küttesegu tagasi sisselaskekollektorisse, määramaks küttesegu vajalik hulk silindris. Sellistel mootoritel toimub mootori koormuse ja pöörete muutmine mitte gaasiklapi abil, vaid sisselaskeklapi avamise muutusega. Mootorit ennast kutsutakse LIVC-mootoriks. 3 Sisukord: Lk 1: · Sissejuhatus · Mootri tüübid · Nukkvõll Lk2: · Alanukkvõlli puhul kasutatavad detailid · Nukkvõlli osad · Nukkvõlli ajamid Lk3:
Sleev valve siiberklapp Stem tip klapisääre tipp Clearance klappipilu Web võlvik, sillus Sisse-ja väljalaskekollektorid lSisselaskekollektor Sisselaskekollektori ehitus sõltub lisaagregaatide rohkusest, mida mootoril kasutatakse. Sisenev õhk peab olema puhas ja jahutatud, et selle tihedus oleks kõrge ja mootori maksimaalne. Propelleri töö maapeal muudab sisseimetava õhu tolmuseks. Liiva ja tolmu tormid mõjuvad kuni 15 000 ft kõrguseni. Sisselaskekollektorisse sisenevat õhku puhastatakse filtritega. lFiltrid Õhu puhastamiseks kasutatakse järgmisi õhufiltreid: 1) kiudvilla võrefilter, 2) ühekordselt kasutatav paberfilter, 3) glükooliga impregneeritud polüuretaan vahtplast filter. Kiudvilla filtrit võib pesta bensiini ja õli seguga ning seejärel lastakse nõrguda kuivaks. Paberfiltrit puhastatakse vastassuunalise suruõhuga, seejärel pestakse pehme seebi lahusega ning lastakse nõrguda kuivaks
Mida rohkem sealt õhku läbi käib, seda rohkem saab ka kütust põletada, mis omakorda suurendab pöördemomenti ja võimsust. Vabalthingav mootor peab õhku imema, ülelaadimisega mootoril surutakse aga see silindrisse oluliselt suuremas koguses. Tööpõhimõte: kompressori korpuses on kaks kolmelabalist rootorit, mille ristlõige meenutab ümardatud Mitsubishi märki. Need haaravad ülevalt kütusesegu, transpordivad selle alla ja seejärel suruvad sisselaskekollektorisse. Kuna sinna surutav segukogus on suurem kui mootor hetkel tarbida suudab, siis see kuhjub sisselaskekollektoris ja tekib ülerõhk. Kompressorit käitatakse rihmaga väntvõllilt. Rihmarataste suuruse valikuga saab muuta kompressori pöörlemiskiirust ja seega ka ülelaaderõhku. "Underdrive" puhul on kompressor mootorist aeglasem, "overdrive" tähendab aga, et kompressor pöörleb mootorist kiiremini. Oluline on ka kompressori
Terminoloogia Lobe cam võlli nukk Poppet valve taldrikklapp Sleev valve siiberklapp Stem tip klapisääre tipp Clearance klappipilu Web võlvik, sillus Sisselaskekollektori ehitus sõltub lisaagregaatide rohkusest, mida mootoril kasutatakse. Sisenev õhk peab olema puhas ja jahutatud, et selle tihedus oleks kõrge ja mootori maksimaalne. Propelleri töö maapeal muudab sisseimetava õhu tolmuseks. Liiva ja tolmu tormid mõjuvad kuni 15 000 ft kõrguseni. Sisselaskekollektorisse sisenevat õhku puhastatakse filtritega. Õhu puhastamiseks kasutatakse järgmisi õhufiltreid: 1) kiudvilla võrefilter, 2) ühekordselt kasutatav paberfilter, 3) glükooliga impregneeritud polüuretaan vahtplast filter. Kiudvilla filtrit võib pesta bensiini ja õli seguga ning seejärel lastakse nõrguda kuivaks. Paberfiltrit puhastatakse vastassuunalise suruõhuga, seejärel pestakse pehme seebi lahusega ning lastakse nõrguda kuivaks. Vahtplast filtrit ei puhastata, vaid vahetatakse.
annaabi.ee 
