algallikas: http://www.turbomustangs.com/turbotech/main.htm Turboülelaadimise põhimõtted Selleks et ülelaadimise tehnoloogiat paremini mõista, on kasulik olla tuttav sisepõlemismootori tööpõhimõtetega. Enamus tänapäeva bensiini ja diiselmootorid on neljatakilised kolbmootorid, mida juhib sisselase- ning väljalaskeklapid. Üks töötsükkel koosneb neljast taktist kahe väntvõlli täispöörde jooksul. Sisselasketakt: Kolvi alla liikudes, tõmmatakse tänu hõrendusele sisselaskeklapist küttesegu( bensiinimootori korral õhu ja kütte segu, diiselmootori korral ainult õhk)silindrisse. Survetakt: Kolb on alumises surnud seisus (A.S.S) ning liigub ülespoole, surudes kokku küttesegu. Töötakt: Kolb jõuab ülemisse surnud seis (Ü.S.S). Segu on maksimaalselt kokkusurutud. Küünal annab silindrisse sädeme ning segu plahvatab, lükates silindri taas alla. Väljalasketakt: Kolb on silindri põhjas, silinder on täidetud põlemisel tekkinud kuumade gaasidega
ehk umbes 90 kraadi peale Ü.S.S. (sisselasketakti keskel). See aga tähendab, et VE kannatab kõvasti, kui klapp pole küllalt lahti, et kogu ülejäänud sisselaske voolupotentsiaali ära kasutada. Tulles üle-eelmises lõigus seatud küsimuse juurde sellest, mis kasu on klappide samaaegsest lahtiolekust, siis seletus on lihtne. Eesmärk on see, et kiirelt väljuvad heitgaasid 'tõmbaksid' lahkudes silindrisse värsket segu sisselaskeklapist. Selline aitamine on eriti vajalik kõrgetel pööretel, kus ilma selle nähtuseta oleks väga raske silindrit täielikult põlemisjääkidest puhastada ja värske seguga täita. Ajaliselt järgmine sündmus on väljalaskeklapi sulgumine. Kui see juhtub liiga vara, kannatab mootori töö kõrgetel pööretel: Klapikattumusest saavutatav efekt jääb nõrgaks ning silindrisse on raske saada piisavalt küttesegu. Veel halvemal juhul ei jõua kõik heitgaasid
Rõhu langus sõltub sisselasketrakti takistusest ja õhu kiirusest 2-taktilised 0,65...0,85 Mootori projekteerimisel koostatakse tegelikule ringprotsessile sisselasketraktis võrdeliselt õhu kiiruse ruuduga (suurel kiirusel Lähtudes eeltoodust arvestatakse ühe tsükli jooksul silindrisse antud lähedane arvutusliku tsükliga indikaatordiagramm , mis võetakse tekivad õhu sisselaskeklapist silindrisse sisenemisel pöörised, millest õhu hulga leidmisel silindri täiteastmega v ja niiskuse sisaldusega aluseks sisepõlemismootori soojuslikele arvutustele. rõhk täiteprotsessi lõpul langeb . st. p suureneb). õhus (d). Niiskusesisaldus õhus on teatmikes antud sõltuvalt
annaabi.ee 
