allkirjaga. 19. Sissekanded tehakse kolmandas isikus, lühidalt ja konkreetselt, et kirjutatud poleks võimalik erinevalt tõlgendada. 20. Sissekannete tegemine pliiatsiga on keelatud. 21. Teksti kustutamine ja ülekirjutamine on keelatud. Kirjutatud teksti parandamiseks tuleb ebaõige tekst ühekordse joonega maha tõmmata nii, et seda oleks võimalik lugeda ja võtta sulgudesse. Teksti paranduse kohta teeb vahitüürimees sissekirjutise teksti või lehekülje lõppu ja kinnitab selle allkirjaga. Hilisemaid täiendusi võib teha lahtrisse 15 ööpäevaste sissekannete lõppu ja need kinnitab kapten või vahitüürimees oma allkirjaga. 22. Sissekanded peavad võimaldama hiljem ennistada laeva tegevust ja teekonda. Abimaterjalina kasutatakse isekirjutavate navigatsiooniseadmete linte ja kaardile kantud kurssi. Kaardile kantud kurss tuleb säilitada kuni kaardi järgmise kasuatamiseni. 23
oleks mugav ringi liikuda, vaid 44.-45.-46. aastal oli hoopis olulisem see, et saaks selle inimese kohta infot, kontrollide selle inimese tausta. Laiemas plaanis inimese arvele võtmine, et ta oleks fikseeritud. See ei olnud sõjajärgse aja iseärasus, see on laiemas plaanis tagasiviidav juba Peeter I aega. Juba sellest ajast peale oli riigivõimu üheks esmaseks sooviks omada väga selget infot selle kohta, kuidas inimesed liiguvad. Seda ju täitis ju ka see väga range sissekirjutise nõue kuni nõukogude perioodi lõpuni välja. See elanikkonna passporteerimine Eestis viidi läbi al 44. aasta lõpust, selle töö käigus ka üsna oluliselt täienes see poliitvärvingute kartoteek. Selle töö käigus hakati otseselt ka inimesi represseerima. Tallinnas viidi läbi ka väiksemaid puhastusoperatsioone just 44. aasta oktoobrist. Samuti ka 45. aastal. Nende puhastusoperatsioonidega asi ei piirdunud, vaid hakkasid toimima ka teistsugused repressiivsed meetmed -
annaabi.ee 
