Samuti ka suurte põldude rajamine ning ulatuslikud metsaraied. Väljasuremisäärel olevate taimede kaitseks on loodud kaitsealad, kus on riigi poolt sätestatud, et inimene ei tohi sealsesse loodusesse sekkuda, kuid paraku pole need alad väga suured. Loomastikku ohustavad tegurid on ülejahtimine ning eriliste liikide jahtimine vääriskauba eesmärgil. Kaitsemeetmeteks on samuti kaitsealad ja trahvid. Kahe eelneva ühine kaitsemeetod on Punane raamat, milles on kõik kaitstavad liigid sissekirjutaud, et nad suudaksid säilida ja edasi areneda. Toiduprobleemide mõju keskkonnale. Toidupuudusest võetakse arengumaades maha vihmametsi lootusega, et neist saavad viljakad põllud kultuuride arendamiseks ja kasvatamiseks kuid tagajärjeks on ulatuslik vee-erosioon – viljakas muld uhutakse ära, kuna vihmametsades sajab aastas üle 1500 mm sademeid. Erosiooni kõrval põhjustab metsade maharaie ka probleeme süsihappegaasi sidumises ja hapniku tootmises, suurendades kasvuhooneefekti. 5
Samuti ka suurte põldude rajamine ning ulatuslikud metsaraied. Väljasuremisäärel olevate taimede kaitseks on loodud kaitsealad, kus on riigi poolt sätestatud, et inimene ei tohi sealsesse loodusesse sekkuda, kuid paraku pole need alad väga suured. Loomastikku ohustavad tegurid on ülejahtimine ning eriliste liikide jahtimine vääriskauba eesmärgil. Kaitsemeetmeteks on samuti kaitsealad ja trahvid. Kahe eelneva ühine kaitsemeetod on Punane raamat, milles on kõik kaitstavad liigid sissekirjutaud, et nad suudaksid säilida ja edasi areneda. Põllumajanduslikud ja mittepõllumajanduslikud saastajad Põllumajanduslikeks on biokeemiliste väetiste ulatuslik kasutamine suurtel põldudel ja istandustel, mis paiskavad õhku metaani. Samuti ka kariloomad, kes paiskavad õhku saasteaineid nt lämmastik. Põllumajandusmasinad on samuti suurteks saastajateks, kuna nad töötavad kütuste põhjal. Mittepõllumajanduslikeks saastajateks on tööstuste reoveed, radioaktiivsed ained, heitgaasid,