omaniku kaldapiiripunktidele risti tõmmatavate mõtteliste joonte vahel, kui seaduse või lepinguga ei ole sätestatud teisiti. Mere kaldal asuv kinnisomand ulatub mere rannajooneni, milleks on tavaline veepiir. Seadusest tulenevalt on meri riigi omand. Sellest tulenevalt on merepõhjaga püsivalt ühendatud ehitis riigile kuuluv.7 1.1.5. Kinnisomandi ulatus ehitistele Kinnisomand ulatub maatükiga püsivalt ühendatud ehitisele. Püsivaks ühendamiseks loetakse sissemüürimist, sissekaevamist või muud kestvat ja kindlat ühendamist maatüki pinnal või selle all. Maatükil asuv sellega püsivalt ühendatud ehitis on maatüki oluline osa, millele ulatub maaomaniku omandiõigus. Tavaliselt on püsiva ühenduse puhul oluline ehitise vundament. Püsivalt ühendatava ehitise puhul on tavaliselt lisaks määrav ka tingimus, et sellist ehitist ei saa maatükist eraldada ilma, et ehitis häviks või tema olemuselt muutuks. 8 6 Kõve, P., Priidu, P. (1996). Asjaõigusseadus
kaldapiiripunktidele tõmmatavate mõtteliste joonte vahel, kui seaduses või lepinguga ei ole sätestatud teisiti. Kinnisomand ulatub mere rannajooneni. Rannajoon on mere tavaline veepiir. Kinnisomand ei ulatu põhjaveele. Maatükil kasvav mets ja muu looduslik taimestik, samuti külvatud seeme, puu või muu istutatud taim on kinnisasja omaniku omandis. Kinnisomand ulatub maatükiga püsivalt ühendatud ehitisele. Püsivaks ühendamiseks loetakse sissemüürimist, sissekaevamist või muud kestvat ja kindlat ühendamist maatüki pinnal või selle all. KINNISOMANDI KITSENDUSED Kinnisomandi kitsendused on seadusjärgsed või need seatakse kohtuotsuse või tehinguga. Seadusjärgne kitsendus kehtib kinnistusraamatusse kandmata. Eraõiguslikku seadusjärgset kitsendust võib muuta kinnisasja omaniku ja õigustatud isiku kokkuleppega. Kokkulepe kantakse kinnistusraamatusse asjaõigusena, eelkõige servituudina
annaabi.ee 
