koostise muutumise tööakti ajal. Kolviga sisepõlemismootori termodünaamiline tsükkel. Otto ringprotsessil töötavates mootorites kasutatakse kergeid vedelaid ja gaasilisi kütuseid (bensiin, propaan jt.). Esimese sellise ringprotsessil töötava mootori ehitas saksa leiutaja N.Otto 1876 aastal. Mootor töötas gaasküttel. Ringprotsessi, kus soojust juhitakse protsessi püsival mahul, nimetatakse Otto ringprotsessiks. Soojuse sissejuhtimisel jääval ruumalal. Tänapäeval enamlevinud sisepõlemismootorid töötavad soojuse sisseviimisega. jääval ruumalal. Soojus q1 siseneb kiütuse ja õhu segu süütamisel igas mootori kolvis teatud ajal. Kolvi liikumist ülemisest surnud seisust (ÜSS) alumisse surnud seisu (ASS) nimetatakse taktiks. Neljataktilisel mootoril toimub täistsükkel kolvi nelja takti jooksul, kahetaktilisel mootoril kahe takti jooksul.
teguriks võib siin osutuda põhjavee reostusoht. Väiksema pindalaga kuivendussüsteemidele saab sobiva reljeefi korral suublana kasutada ka looduslikke nõgusid. See tähendab, et kogujakraav lõpeb nõlval. Suubla seisund peab tagama vee ärajuhtimise isevoolselt. Seetõttu peavad olema rahuldatud järgmised tingimused: · ei teki veepaisutusi kuivendussüsteemides mistahes arvutusperioodil ega kahjusta seejuures teisi majanduslikke kasutusalasid; · kuivendussüsteemi sissejuhtimisel ei halvene veereziim kuivendusmassiivist allavoolu jäävatel maadel (järvest puudub äravool, oja säng on väikse ristlõikega); · on püsiva voolusängiga; · Suublal peab olema küllaldane vee vastuvõtu ja läbilaske võime. · miinimumveeperioodil äravoolu olemasolu Vajaliku veeseisu suublas määrabki veepinna kõrgus temasse suubuvates kraavides. Suubla ei tohi paisutada vett kuivendussüsteemides viimaste kriitilistel tööperioodidel, s.o
annaabi.ee 
