ammooniumsoolade ja lämmastikühendite moodustumisele. Protsess esimeses faasis toimub põhilisel biokile pindmistes kihtides, teises faasis aga sügavamal. Aerotankid e. aereeritavad basseinid. Need kujutavad endast läbivoolu basseine, milledesse suunatakse mehhaanilistest osakestest eraldatud heitvesi ja kuhu juhitakse teatud kogus nn. aktiivmuda. Aktiivmuda põhimassi moodustavad mitmesugused mikroorganismid. Segu (aktiivmuda+heitvesi) aereeritakse aktiivselt. Aerotankidesse sissejuhitav õhk segab vett, tagab muda hõljuvuse vees ning võimaldab muda mikroorganismide alalise kontakti hapniku ja heitvees olevate toitainetega. Aerobasseinides toimub samasugune protsess nagu biofiltrites ¬ orgaaniliste ainete pidev biokeemiline oksüdatsioon. Aerobasseinides toimub protsess intensiivse aeratsiooni tõttu tunduvalt kiiremini. Pärast aerotankide läbimist suunatakse vesi settebasseinidesse aktiivmuda sadestamiseks. Selitatud vesi juhitakse kas eelnevalt
plastmassist poorsed plokid jne läbi mille filtreeritakse heitvesi Aerotankid e. aereeritavad basseinid. Need kujutavad endast läbivoolu basseine, milledesse suunatakse mehhaanilistest osakestest eraldatud heitvesi ja kuhu juhitakse teatud kogus nn. aktiivmuda. Aktiivmuda põhimassi moodustavad mitmesugused mikroorganismid. Segu (aktiivmuda+heitvesi) aereeritakse aktiivselt. Aerotankidesse sissejuhitav õhk segab vett, tagab muda hõljuvuse vees ning võimaldab muda mikroorganismide alalise kontakti hapniku ja heitvees olevate toitainetega. Aerobasseinides toimub samasugune protsess nagu biofiltrites ¬ orgaaniliste ainete pidev biokeemiline oksüdatsioon Heitvete puhastamisel tekib suurtes kogustes sadet, mis sisaldab rohkesti orgaanilisi ja mineraalaineid, mikroelemente, mikroorganisme ja pole välistatud ka patogeensed liigid.
tavaliselt mitte üle 0,1 MPa. Rõhkude liiga väike vahe (või selle puudumine) on filterelemendi purunemise tunnus. Uuematel laevadel kasutatakse järjest enam isepuhastuvaid filtreid, millised võimaldavad seadmete pikaajalist hoolduseta tööd mehitamata või perioodiliselt mehitatud masinaruumidega laevadel. Kütuse eelsoojendid on tavaliselt vertikaalsed U-kujuliste (silmus-) torudega soojusvahe-tid, kus torudes liigub kütus, mida soojendab kesta ülaosast sissejuhitav aur. Kestas olevad diafragmad juhivad auru liikumist liikumissuuna mitmekordse muutmise teel, kuni aur jahtub, annab ära aurustussoojuse ning kondenseerub. Kondensaat juhitakse soojendi põhjas oleva ventiili kaudu soojaveekasti. Kondensaadi taseme jälgimiseks ja selle reguleerimiseks on eelsoojendi allosas mõõduklaas. Kütuse eelsoojendi kaas on varustatud kütuse sisse- ja väljavoolututsidega torustikuga ühendamiseks ja ühe või mitme vaheseinaga kütuse
annaabi.ee 
