äratundmisoskuse kujundamisega (3 tegevust) häälestati laps eelseisvaks kõnearendustööks ning selgitati eeloleva töö sisu ja vajalikkust. Eesmärgid (üldistus selle etapi tundide alusel): 1. Laps saab aru eeloleva töö sisust. 2. Lapsel tekib esmane kujutlus narratiivse jutu komponentidest ja teksti ehituslikest üksustest (laps eristab tekstis sõna ja lauset). Sissejuhatavates tegevustes esitati lapsele semantiliselt sidus jutuke ja semantiliselt mittesidus jutuke. Laps reastas kuuldud jutustuse alusel pildiseeria. Esitatud tekstide alusel analüüsis laps täiskasvanu suunavate küsimuste toel jutu komponente (millest koosneb jutustus, millised on huvitava jutu tunnused). Tegevuste käigus kujundati lapsel kujutlus jutustuse ehituslikest üksustest (lausest ja sõnast). Teises ja kolmandas tegevuses analüüsiti kuuldud jutustuse põhjal jutu komponente (millest
2003), mida iseloomustab hea psühholoogiline ja psühholingvistiline põhjendatus, koosneb käesolev metoodika tegevustest, mis on jaotatud järgmisteks osadeks: (a) sissejuhatav tegevus, b) Töö sidusa ja tervikliku teksti äratundmise oskuse kujundamisega, c) töö pildiseeriate järjestamise ja sisu analüüsiga, (d) töö jutustuse makrostruktuuriga ja lausemallidega, (e) töö jutustuse mikrostruktuuriga ja lausemalligaja (f) kokkuvõtvad tegevused. Sissejuhatavates tegevustes on kolm tegevust. Järgnev osa, analüüs ja järjestamine, koosneb 6 tegevusest. Töö keelelise sidususega hõlmab 5 tegevust. Samuti on 5 tegevust tööks lausemallidega. Kokkuvõtteks, järeltööks on ette nähtud 2 tegevust. Kokku 21 tegevust. Õpetamine algab sidusa ja tervikliku teksti äratundmise oskuse kujundamisega. Karlep (2003) peab oluliseks, et teksti tunnuste teadvustamiseks õpitakse teksti äratundmist (eristamine
annaabi.ee 
