distantse üle 1500m pikamaajooksudeka. Sprint on kergejõustiku alus. Peale hea jooksupinna see eriti muud ei vajagi. Samas on ta väga plahvatuslik ala, mis nõuab tugevaid ja energilisi lihaste kokkutõmbeid. Et vähendada lihaserebestuste ja venituste tõenäosust, tuleb enne iga jooksu ja loomulikult enne iga võistlust end korralikult soojaks teha. Õpilased saab tegutsema panna ka ilma erivarustuseta ja lühimaa jooksu saab seega kasutada kergejõustiku õppekava sissejuhatausena. Sprintida tuleb näiteks kullimängus, tõkkejooksus, kaugus- ja kolmikhüppes. 2.2 Teatejooks Olümpiamängudel on sprinditeatejooksud nii meestele kui naistele 4*100 m ja 4*400 m. 4*100 m jooksus tuleb teatepulk üle anda täiel kiirusel joostes. Harjutamise tulemusena teab vastuvõtja täpselt, kus vahetus toimub, ja sirutab käe teatepulga järele sellel kohal. Teatepulga korralik üleandmine sõltub üleandjast. Korralik käesirutus vahetuse ajal kindlustab lühima jooksumaa
Sprint on kergejõustiku alus. Peale hea jooksupinna see eriti muud ei vajagi. Samas on ta väga plahvatuslik ala, mis nõuab tugevaid ja energilisi lihaste kokkutõmbeid. Et vähendada lihaserebestuste ja venituste tõenäosust, tuleb enne iga jooksu ja loomulikult enne iga võistlust end korralikult soojaks teha. (1) 9 Õpilased saab tegutsema panna ka ilma erivarustuseta ja lühimaa jooksu saab seega kasutada kergejõustiku õppekava sissejuhatausena.(1) Sprintida tuleb näiteks kullimängus, tõkkejooksus, kaugus- ja kolmikhüppes.(1) Kooliõpilastele soovitavad sprindinormid ja võrdluseks maailmarekordid seisuga 23.08.2009, on ära toodud lisas 1. 3.1.2 Teatejooks Olümpiamängudel on sprinditeatejooksud nii meestele kui naistele 4*100 m ja 4*400 m. 4*100 m jooksus tuleb teatepulk üle anda täiel kiirusel joostes.(1) Harjutamise tulemusena teab vastuvõtja täpselt, kus vahetus toimub, ja sirutab käe teatepulga
annaabi.ee 
