toitelistele põhifunktsioonidele on tal mingit füsioloogilist funktsiooni parandav toime ja/või mingi haiduse riski vähendav toime. 14. Nimeta vähemalt 4 võimalust kuidas saadakse funktsionaalset toitu? Looduslik funktsionaalne toit mesi küüslauk; loomorganismi füsioloogilise seisundi mõjutamisel; toiduainetele lisatakse teatud keemilisi elemente; kiudainetega rikastatud toidud 15. A. Fleming penitsilliini avastaja ja antibiootikumide ajastu sissejuhataja, L.Pasteur marutõvevaktsiini looja 16. Missugust A. Flemingu hoiatust on arstipraktikas sageli eiratud ja mis on selle tulemus? Hoiatus: antibiootikumi tohib kasutada ainult seda nõudval kindlalt diagnoositud haigusjuhul. Selle tagajärjel levivad meil ohtlikud bakterid, keda ei pidurda ükski kasutusesolev antibiootikum. 17. Kaks näidet biotõrjest reovete puhastamine, bakteritoksiin putukate vastu 18. Selgita, mis on eugeenika. Inglise teadlase F
Kloonisend: Üks klooni liige. Surrogaatema: Emasimetaja, kes sünnitab talle siiratud võõrast päritolu embrüost arenenud järglase. Rakuteraapia: Kahjustunud või hävinud kudede ja elundite funktsiooni parandamine või taastamine vastavalt rakumasside siirdamisega. 3.Millistes valdkondades rakendatakse biotehnoloogiat? Maaviljelus, loomakasvatus, meditsiin. 4.Millega läksid teaduse ajalukku A.Fleming ja L.Pasteur? A.Fleming: Avastas penitsilliini ja oli antibiootikumide ajastu sissejuhataja. L.Pasteur: Selgitas käärimise olemuse. Hiljem tõestas, et elu iseteket ei esine: kõik elav tekib elusast. Katseloomi nakatades ja ravides avastas vaktsineerimise põhimõtte. 5.Mis on biotõrje? Näited. Seisneb taimekahjurite hävitamises või nende paljunemise ja leviku pidurdamises teiste organismidega või nende toodetud toksiinidega. 1) Feromoonid biotõrjes. 2)Bakteritoksiin putukate vastu. 3) Reovete puhastamine. 4)Seen seene vastu. 6.Kuidas toimub taimede meristeempaljundus
Kui uuritakse objektide või nähtuste olemust, baktereid, et tõrjuda konkureerivaid mikroobe. nendega seotud seaduspärasusi, siis on tegemist Antibiootikumid hävitavad neid või pärsivad fundamentaalteadustega. Inimesed on ammustest nende paljunemist. aegadest püüdnud avastatud loodusnähtusi Alekander Fleming(1881-1955) penitsilliini praktilistel otstarvetel kasutada.=rak.teadus. avastaja ja antibiootikumide ajastu sissejuhataja. 2.Üldbioloogia ja eribioloogilised e. bakteritoksiin mikroobne putukatõrjevahend, Rakendusteadused mis sünteesib spooride moodustamise käigus Süvateaduslike uuringutega tänapäeva bioloogias glükoproteiinse ühendi, mis putuka seedetraktis tegelevad üldbioloogilised teadused, nagu aktiveerub ja põhjustab putuka surma. geneetika, molekulaarbioloogia, rakubioloogia, 7
Meditsiinis rakendusi: ravimid(antibiootikumid), vaktsiinid. L.Pasteur- tõestas, et käärimine, hapendamine ja roiskumine on elusolendite toimimise protsessid ning et mikroorganismid ei teki neis protsessides, vaid kõikjal leiduvad mikroobid põhjustavad neid protsesse. Tõestas, et kõik elav tekib elusast. Samuti tõi esile pastötiseerimis tehnoloogia. Lõi marutõvevaktsiini. A.Fleming- pentitsilliini avastaja ja antibiootikumide ajastu sissejuhataja. G.Mendel- avastas geenid ja nendepärandumise seaduses, mis paneb aluse geneetika arengule. Funktsionaalne on selline toit, mille puhul on üheselt tõestatud, et lisaks toitelistele põhifunktsioonidele on tal mingit füsioloogilist funktsiooni parandav toime ja/või mingi haiguse riski vähendav toime. NT. Tõhustab inimese seedekulgla talitlust, aktiveerib immuunsüsteemi ja vähendab haigestumise riski nt kaaries, kõhulahtisus, kõhukinnisus, veresoonkonnahaigused
isiklikest huvidest. 3. Ristiusu kujunemine Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused. Kristlus oli arenenud juutide usundist. Kristlased ja juudid pidasid Vana Testamenti sama pühaks. Selle abil mõisteti Jeesuse sõnumit saabuva jumalariigi kohta ja kristlaste usku temasse kui lunastajasse. Jeesus Kristus oli Vana Testamendi kuulutuste teokstegija ja uue ajastu sissejuhataja. Evangeelium jutustab tema pärimusest ja õpetustest. Evangeeliumid koos sellele lisatud lugudega moodustas Uue Testamendi. Koos Vana Testamendiga moodustas see kristliku pühakirja- Piibli. Selle tõlkis ladina keelde Hieronymus, milleks oli Vulgata ja see oli kogu keskaja vältel peamine Lääne- Euroopa kasutatav pühakirja tõlge. Juudid uskusid, et peagi tuleb Taaveti soost messias, kes teeb lõpu iisraeli rahva hädadele,
pühitsemine), mis vahendavad inimestele Jumala armu. Kristlased usuvad, et Jeesus Kristus ise on nende talituste ajal inimesele lähedal ja nähtavad ained (vesi, leib, vein) on märgiks, et inimene saab sakramentidest osa. Pühakirja kujunemine Kristlased pidasid Vana Testamenti sama oluliseks kui juudid, nad vajasid vaid täiendust, et Jeesus Kristus on Vana Testamendi kuulutuste teokstegija ja uue ajastu sissejuhataja. Jeesuse õpetuste ja pärimuse kirjapanemine alagas juba enne hilise keisririigi aega. Juba pärast Jeesuse hukkamist ilmus kristlike autorite sules mitu evangeeliumit. Neist neli Johannese, Markuse, Matteuse ja Luuka evangeelium arvati hiljem pühakirja osadeks, neile lisati lood apostlite tegudest, apostel Pauluselt pärinevad kirjad ning nn Johannese ilmustusraamat (viimse kohtupäeva kirjeldus). Neid kõiki kokku hakati nimetama Uueks testamendiks. Rooma linn ja ehituskunsti areng
annaabi.ee 
