harjutustega - nt rahulik jooks, sõudmine ergomeetril, jalgrattasõit. Üldsoojendus peaks kestma 5 - 10 minutit, millele järgneb võimlemine ja venitusharjutused. Kindlasti tuleks teha venitusharjutusi kõikidele keha suurematele lihasgruppidele. Lisaks, arvestades sportlase individuaalset eripära (nt trauma) ning harrastatava spordiala spetsiifikat, tuleb põhjalikult ettevalmistada ka vastavate kehapiirkondade lihased. Soojendus on soovitatav lõpetada ja põhitreening sissejuhatada erialaste harjutustega, nt jooksu- ja hüppe harjutused, imitatsioonid, harjutused kergete raskustega jne. Soojenduse lõpus püüavad sportlased tavaliselt oma tegevust maksimaalselt lähendada eelseisvale tegevusele. Kokkuvõte Soojendus on eduka soorituse jaoks ülioluline. Soojendus ei tohi väsitada, vaid peab kindlustama valmisoleku ja soovi täie pingega harjutada treeningu põhiosas. Kasutatud kirjandus: R.Jalak,P.Lusimägi „Liikumise ja spordi ABC“ M.-H
kombekohasem on. Küsimused Heideggeri Sissejuhatus metafüüsikasse kohta: Mis on Heideggeri arvates metafüüsika põhiküsimus? Miks? o Põhiküsimus: ,,Millepärast on ülepea olev ega pigem eimiski?". Küsimus väljahaare on nõnda avar, et me ei suuda teda kunagi ületada. Küsimus on avaraim, sügavaim ja ta on viimaks ka algupäraseim.,,Sissejuhatus metafüüsikasse" tähendab: sissejuhatada sinna põhiküsimuse küsimisse. Mida peab Heidegger küsimiseks, ,,teadatahtmiseks" ja teadmiseks (lk. 3840)? o Küsilause väljendamine isegi küsiva lausumise häälduse korral ei ole veel küsimine. Küsimine on teadatahtmine. Kes tahab, kes paneb kogu oma olemasolemise ühte tahtesse, see on otsustatud. Küsimus on ilma külgeriputatud väljendita, mis pärineb ranguseta kõne
annaabi.ee 
