Vargus või varga avastamine 11 Süütamine 8 Viljasaagi või põldude nõidumine 4 Piima, õlle, paadi või viinaköögi nõidumine 4 Süüdistajad olid enamasti talupojad, kusjuures 82,7% ulatuses mehed, kes väitsid, et kahtlustatav oli nõidumisega neile , nende perekonnale või varale mingit kahju põhjustanud. Mõisnikud ja kirikuõpetajad esitasid süüdistusi harva. Sagedasim süüdistus oli mürgitamine nõiutud õlle sissejootmisega, millega ohvril ussid (või muud elukad) tekkisid. Üldiselt ei olnud süüdistatavad juhuslikud, enamikul näib olevat olnud mingi reputatsioon nõiana. Tunnistuste kohaselt oli vähemalt 22 mehel ja 10 naisel mingid võimed ravijana, kusjuures kahtlustusteks andis põhjust tihti just ebaõnnestunud ravi. Pärast Rootsi kohtureformi on andmed nõiaprotsesside kohta täielikum. Näiteks Pärnu maakohtus toimus suurim arv nõiaprotsesse 1633- 1645 (kokku 22 protsessi, surma mõisteti 12
süüdi mõistetud- nõidumine ja nõia kuulsus näis olevat päritav. Süüdistajad olid enamasti samuti talupojad, kes väitsid, et kahtlustatav oli põhjustanud nõidumisega neile või nende perekonnale ja varale mingit kahju. Mõisnikud ja kirikuõpetajad süüdistasid talupoegi otseselt nõidumises küllaltki harva. Kõige sagedamini süüdistati kellegi mürgitamises nõitud õlle sissejootmisega, mille tagajärjel tekkisid ohvri sisemusse igasuguseid elukaid. Nõidumise abil arvati kahju toovat mitte ainult inimestele, vaid ka koduloomadele ja muule varale. Suur oli loomulikult kindlate nõiasõnade ja needmise mõju. Viimase poolest olid eriti tuntud naised. Nõiaprotsesside materjalidest selgub, et rahva hulgas oli väga levinud usk libahuntidesse. Libahunti jooksmise kõrval tunnistati ka libakaruks käimist.
annaabi.ee 
