Hingamisteede respiratoorsed e gaasivahetuslikud osad: respiratoorsed bronhioolid, alveolaarjuhad-, kotikesed ja alveoolid; enne neid konduktiivsed e õhku juhtivad osad. Kopsude arteriaalne verevarustus Kopsuarteris süsteemsest vereringest venoosne veri, bronhiaalarteis aordist arteriaalne veri. Kopsuarterid varustavad alveolaarkapillaaristikku, toimub hapnikuga rikastumine. Venoosne äravool toimub kopsuveenide kaudu südame vasakusse kotta. Sissehingamislihas- diafragma, välimised roietevahelised, väljahingamis- sisemised roietevahelised, kõhulihased. Vereringe Kehavereringe: v v p k, kopsuvereringe: p v v k Vatsakeste ja kodade vahel atrioventrikulaarklapid (võimaldab verel liikuda vaid ühes suunas, kojast vatsakesse). Poolkuuklapid lubavad verel liikuda vatsakesest veresoontesse (vasakul aordiklapp, paremal pulmonaalklapp). Südamelihas e müokard. Kontraktsiooniga tekib AP, mis levib mööda rakumembraani ja T-tuubuleid
(peamiselt mm. intercostales interni), mis langetavad rindkeret. Põhilihaste kõrval toimivad ka abilihased (nt. sügavama forsseeritud hingamise või hüpoksia korral) - sissehingamist abistavad mm. pectorales, mm. scaleni, m. sternocleidomastoideus ja mm. serrati osad, väljahingamist aga kõhulihased, mis tekitavad langetavad roidekaari ja tekitavad kõhupressi aidates sügaval väljahingamisel (seetõttu on nad pärast pikaajalist naermist valusad). Vahelihas e. diafragma on väga oluline sissehingamislihas, sissehingamise käigus ta normaalne kuplisarnane võlvumus lameneb ja kopsud võivad avarduda avanenud sinii phrenicocostales'tesse (diafragma rakendub pingutuse või nt astma korral). Hingamistüüp sõltub sellest, kas inimene hingab peamiselt roiete tõstmise abil (kostaalne e. rinnahingamine) või diafragma langetamise abil (abdominaalne e. kõhuhingamine). Vähesel määral aitab hingamist ka autonoomne närvisüsteem, mille väärregulatsioon võib nt asthma bronchiale
pleuralestmete hõõrdumist hingamisel. Pleuraõõnes on negatiivne rõhk. Joonis 3.22. Kopsu anatoomia 70 3.6.1. Hingamine Hingamismehaanika Sissehingamine (inspiirium) ja väljahingamine (ekspiirium) toimub rinnaõõne mahtuvuse muutumise tõttu. Vahelihas (diafragma) eraldab rindkereõõnt kõhuõõnest. Diafragma on lai kuplikujuline lihas, mis koosneb keskse paigutusega kõõluselisest- ja seda ümbritsevast lihaselisest piirkonnast. Vahelihas on peamine sissehingamislihas: kokkutõmbumisel tema kuppel lameneb ja rinnaõõnemaht suureneb - tekib negatiivne rõhk ning õhk tõmmatakse kopsudesse. Väljahingamisel vahelihas lõtvub ja kumerus taastub. NB! Lamades ulatub diafragmakuppel 5. roide kõrgusele. See teadmine aitab vältida maksa vigastamist pleuraõõne punkteerimisel ja dreneerimisel. Roiete vahel asuvad lihased. Välimised roietevahelised lihased on sissehingamislihased, tõstes roideid üles- ja ettepoole suurendavad rindkereõõne mahtu.
annaabi.ee 
