peavad (Randla jt 2001, 8). "Parim, mida me teha saame, on otsida ja analüüsida energeetikale ja maakasutusele teistlaadseid lahendusi. Eesti süsihappegaasibilanss on 20 miljoni tonniga kahjumis. Selles mõttes elame looduse poolt eeldatud tasakaalulisest võimalusest kuni kümme korda üle jõu. Meie kõnepruuki on jõudnud mõiste keskkonnaruum. See on sisuliselt energia ja aine muundamise ning kasutamise ja tarbimise reeglite kogum, millest kinnipidamisel võib sisseharjutud mugavusi jätkuda kauemaks. On aga selge, et keskkonnaruumi reeglite eiramisel jääb see ruum inimkonnale lihtsalt kitsaks. See ei tähenda, et see ruum jääks aga kitsaks mingitele teistele liikidele. Ökosüsteemis on iga nisi taga järjekord neist olenditest, kes on alati valmis meie asemele astuma. XXI sajandi majanduslike muutuste põhjuseks pole mitte nafta lõppemine, vaid sellele eelnev keskkonnaruumi ammendumine. Uue majanduse alus on keskkonnaruumi avardamine ning taastamine.
Lõputu mere kaldal melanhoolias on kujutatud sellel just naistegelane (repro 5). Kaasaegse eesti kunstniku Koidulast maalitud kujutlusportree ebanaiseliku dünaamika ainsaks selgituseks saab olla, et autor on meeskunstnik (repro 6), fotoalus sellele puudub. Nende ja Rodini kahe töö keskel Lilli Suburgit ilmselt tema 75nda juubeli fotojäädvustusel lillesülemite keskel uurides, võib vaatamata pidulikule hetkesituatsioonile näha lääneliku ikonoloogia vastava tüüppoosi sisseharjutud zesti ja kindlat otsest vaadet. Edasine iseloomustus kipub siiski muutuma liigselt tõlgenduslikuks, tekib oht projitseerida nähtavale juurde loetu, kogu sündmuste ja ideederohke pikk elu, otsida tehtu üle rahulolu. Või vastupidi, kibestumust luhtumistest? Vaatamata kõigile segavaile asjaoludele on Rodini ja Düreri idee-kujud Suburgile lähedased; pole isegi vahet, kas võtta Suburgi-poolselt poseerimiszesti selle foto tarvis n-ö programmilisena
revolutsioonijärgselt alla); Peeti kinni toimivatest poliitilistest lahendustest. Tasakaal monarhia ja majanduslik-poliitilise eliidi vahel; teoses puudus ideoloogiline sõnum, pigem kriitika Prantsusmaa suunal; kas pidada seda liberalismi võidukäiguks Prantsusmaal? Või pidada seda kommunismi algeks. Sarnaseid sündmusi polnud, kõrvutab monarhia ja eliidi võimu Prantsusmaa embrüonaalsete muutustega - tulemus pole sama. best-practice-politics - sisseharjutud, funktsioneerival poliitikal lasta toimida, peab ka ajahambale vastu pidama; uued vabadused ei tohi nõrgestada ühiskonda. demokraatlikud vabadused olgu valitsuse kontrolli all ja ärgu takistagu majanduse arengut. 19.saj. on Briti juhtiv poliitiline jõud Liberaalne Partei, kuid sajandi jooksul kaotab ta oma radikaalsuse ja ‘konservatiivistub’. Briti Liberaalne partei on oluliselt vanem kui kogu kontinentaal Euroopaga võrreldes