Märt Sults „Riigieksamis – kas õigeim valik gümnaasiumi lõpetamiseks?“ Õpetajate Leht, 12. september, 2016 Artikli teemaks on riigieksamid gümnaasiumi lõpuklassides ning nende vajalikkus õpilasele ja ülikoolile. Sultsi artiklis võib leida mitmeid murekohti. Kõige suurema probleemina toob autor välja selle, et riigieksamid on kaotanud oma esialgse mõtte – ühitada lõpueksamid kõrgkooli sisseastumiskatsetega ja vähendada gümnasistide suvist koormust. Nüüd on aga tehtud kohustuslikeks kolme aine eksamid, mis ei jäta õpilasele suurt võimalust valida endale ise testid ainetes, mis käiksid kokku nende soovitud erialadega ülikoolides. Samuti soovivad paljud kõrgkoolid korrata sisseastumiseksameid, kuna riigieksamitest on võimalik saada läbi juba ühe punktiga. Riigikogu kultuurikomisjoni liige ning pikaajaline koolijuht on toonud välja mitmeid erinevaid seisukohti sellel teemal
Olulisemaks on saanud karjäär, töökoht ja raha. Ühiskond areneb kogu aeg edasi ning peame suutma arenguga sammu pidada. Mida aeg edasi seda lühemaks muutub lapsepõlv. Võsukestele ei anta aega mängimiseks ja maailma avastamiseks, kuna nad pannakse juba varakult huviringidesse ja eelkooli. Tänapäeval oleks meile nagu sisse kodeeritud, et alati tuleb olla parim ning keskpäraste tulemustega leppida ei saa. Lapse pinged hakkavad pihta esimesse klassi saamiseks sisseastumiskatsetega. Selleks peab laps palju vaeva nägema ning kui ta sisse ei saa, on pettumus suur. Järmine suur otsus, mis tuleb langetada koolis on, mida teha pärast põhikooli lõpetamist. Enamik langetavad otsuse minna edasi gümnaasiumisse, kuid nõrgemad, kes koolipingetele vastu ei pea või on laisad, lähevad kergema vastupanu teed kutsekooli. Selline elutee valik ei näita soovi ja tahtmist ennast mitmekülgselt arendada. Alates gümnaasiumist ei sunni keegi õppima ega millegagi tegelema.
nood teevad vahet kõrgemate ja madalamate helide vahel. Absoluutse kuulmise puhul on püütud katseliselt selgeks teha, kui suur rull selle võime kujunemises on pärilikkusel ning kui suur osa elu jooksul omandatud oskusel. Väga esialgsed tulemused viitavad, et pärilikkuse osa võib muusikaliste võimete kujunemisel tegelikult olla märksa suurem, kui tavaliselt arvatakse. Tsaikovskile omistatud mõte, et muusikalise edu tagab 1% andekust ning 99% tööd, võib olla liialt optimistlik. Sisseastumiskatsetega mõõdetakse peamiselt võimete, lõpueksamitega aga neidsamu võimeid kasutades omandatud oskuste taset. Muusikaliste võimete testimine levis 20.saj. esimesel poolel täna Seashoreile. Psüholoogias hinnatakse testide kvaliteeti peamiselt kahe näitaja abil: testi usaldusväärsus ja sisuväärtus.(Mainwaringi test). Usaldusväärsus näitab kõige paremini, kas testi kordamisel ühe ja sama testitavaga on saadud tulemused samasugused või mitte. Sisuväärtusega püütakse
annaabi.ee 
