Peale seda astusin Lavakooli, kuid sinna ma ei saanud sisse (tagajärgi mõeldes isegi õnneks). Ei tahtnud enam Tartusse minna ning õppisin lõpuks kolmanda aasta veel ning siis kutsuti ja võeti mind juba raadiosse tööle. Kaspar: `'Aga kas oleksite võimaluse korral läinud midagi muud õppima?'' Marko: `'Eks ikka, oleksin tahtnud näiteks näitejuhtimist minna õppima ning nagu öeldud siis käisin ka Lavakooli sisseastumas, kuid 18-aastasena ei oska elu ette kujutada ning tagantjärgi mõeldes olen õnnelik, et asjad nii läksid. Kuid ega mul polnud kunagi plaanis raamatukokku tööle minna, lõpetasin pedagoogika ära ning olen oma erialalt bibliograaf.'' Kaspar: `'Kuidas kujunes teie huvi meedia ja ajakirjanduse vastu?'' Marko: `'Eks ta nii kujuneski, et kui mind kutsuti ja nii hakkas ta arenema, kuid siin on üks teine osapool ka ma olen loomult uudishimulik inimene. Ajakirjanikuks olemine ning
koosolekud. XVIII peatükk Konsulid sõjas. Camerinumi lahing. Enomaiose surm Pärast kümnepäevast rännakut pelignide maale jõudes sai traaklane teada, et konsul Lentulus Clodianus kogub Umbrias umbes kolmekümmne tuhande mehelist sõjaväge, et panna tal kinni tee Paduse juurde. Ümberkaudsete linnade orjad, kes ei julgenud põgeneda gladiaatorite laagrisse, osutasid traaklasele suurt kaasabi spionaaziga. Spartacus kutsus Enomaiose enda juurde. Enomaios oligi just parasjagu sisseastumas. Tema jultunus ja õelus oli sisendatud Eutybise poolt. Pärast omavahelist vestlust sai Enomaios aru, et tal pole traaklast milleski süüdistada. Pärast vabandusi ja andeks andmisi, tuli Spartacuse juurde Artorix, teatades Publicola saabumist viie päeva pärast. Õhtul hakkas Eutybis Enomaiost Spartacuse vastu üles ässitama, mille peale mees sai väga kurjaks. Naine puhkes nutma ning mees muutus jälle leebemaks, ega suutnud iludust nutmas näha. Ta jäi kurtisaani