, lk 49]. Esmased sõnastatud õiguslikud lausumised sisalduvad juba mitmeid hilisemale õigusfilosoofilisele mõttele olulisema momente [Luts 1997, lk 49] : 1. On olemas loomulik õigus, mida inimene on võimeline tunnetama. 2. Inimlik kord on õiguspärane kord ja vastandub niisugusena mõistuseta looduse vajaduse- ning vägivallakorrale. 3. Inimlik tunnetus loomulikust õigusest võib sellest tegelikult kõrvale kalduda. 4. Õiguspärase korra sisseandmiseks ja säilitamiseks ühiskonnas on vajalik ka vägivald. 5. Loomulik õiguspärane kord on niisugune, kus üksikute subjektiivsed õigused on tasakaalustatud ega osutu üksteisele ohtlikuks. Sofistliku õigusfilosoofia (5. sajandi e. Kr.) loomuõiguslik sund allutas kriitikale riigis kehtiv õigus, kui positiivne õigus. Loomupärast õigust, physis, hakati nimetada loomuõiguseks ja selle vastandati inimeste otsustusest kehtestatud positiivne õigus, nomos [Luts 1997, lk 55].
Kaubad tõsteti laokorrustele väljast - selleks kasutati hoone pööningul asuvat vintsi, mis kujutas endast ülalt ja alt põikpalkide vahele asetatud vertikaalset palki, millele köis tõstmisel keerdus. Palgi ümber oli ehitatud ratas, kust keerates sai palki ringi ajada ning köit üles vedada. Ploki kinnitamiseks paiknes viilu ülaosas sealt välja ulatav ulgtala taoline palgiots, mille all asetses igal laokorrusel kaubaluuk kaupade sisseandmiseks. Kaubaluugid olid reeglina ümar- või segmentkaarsed, ääristatud puhaste raidkividega ning seestpoolt luugiga suletavad. Mitmed sellised süsteemid on säilinud. Keskaegsete elamute vahelaed olid harilikult puidust talalaed, keldri ja kangialuste korral kasutati sageli ka silindervõviga katmist. Samasuguse konstruktsiooniga lagesid kasutati peale elamute veel kõikide muude hoonetüüpidegi juures. Talalagi oli ehitatud väikeste vahedega asetatud
annaabi.ee 
