Prantsusmaa saavutused- majandust aitasid edendada reperatsioonimaksud, põllumajandusmaa hakkas arenema võimsaks tööstusriigiks, kiiresti arenesid ka uuemad tööstusharud. Rahvarinde valitsuse reformide tugevad ja nõrgad küljed Tugevad küljed- suur tähtsus majanduskriisi ületamisel Nõrgad küljed- majanduse elavnemisega suudeti küll siseriiklik diktatuurioht kõrvaldada, kuid 1930.a lõpul tekkis suur välisoht, see oli Hitleri Saksamaa USA sispoliitika, keeluseadus ja maffia. Sisepoliitika- toimis kaheparteisüsteem, vabariiklik süsteem. Juhtivad erakonnad olid Vabariiklik ja Demokraatlik Partei. Keeluseadus- alkohoolsete jookide valmistamine, müüki ning sisse- ja väljavedu keelav seadus. Maffia- suurlinnades tekkisid kuritegelikud rühmitused ja isegi rühmituste ühendused Roosevelti reformid Uus kurss oli igati julge ja edukas ettevõtmine. Majanduselu hakkas liikuma ülespoole. Peagi asusid suurettevõtjad
Norras sisepoliitiline olukord väga pingeline, sadama- ja transpordialal pikad streigid ja tööandjate töösulud, töölisliikumine radikaliseerus ja tööandjate streigimurdjate organisatsioonid. Rootsis Lääne-Norrlandi Adalenis sadamatööliste pikaajaline streik, kuna palku oli langetatud, streigimurdjate toeks sõjaväeosa, mis 53 tulistas tööliste meeleavaldust: 5 suri. Põhjamaade sispoliitika arengujooned 1920-30. aastatel Poliitiline kontekst: Poliitiline moderniseerumine teostati (parlamentalismi ja üldine-ühetaoline hääleõigus). Tulemus 1920. aastatel: Sotsiaaldemokraatidest sai suurim partei, millel aga puudus absoluutne enamus, liberaalide killustamine ja (osaline allakäik), konservatiivsed parteid tugevnesid kodanlike parteide omavaheline koostöövõimetus ja sotsialistide /kodanlike parteide omavahelise lõhe süvenemine.