7. Mis juhtus Jam Zapolski ja Pljussa rahulepingute tulemusena? Eesti alal veel venelaste kätte jäänud linnused langesid poolakate kätte. Seetõttu pidid rootslased Pärnu ja Põltsamaa piiramise lõpetama ning Rootsi-Poola valduste eraldusjoon hakkas jooksma läbi Eesti, saades hiljem kubermangupiiriks, mis jäi kehtima kuni 1917. aastani. 8. Iseloomusta poolakate võimu Lõ-Eestis 1583-1625 (Kuidas jagati maa, tegevus)? Stefan Batory ei pidanud vajalikuks täita kõiki oma eelkäija Sisgismund II Augusti lubadusi kohaliku aadli ja linnade privileegide säilitamise osas. Tartu, Pärnu, Võnnu. 9. jesuiidid - katoliikluse ja paavstivõimu levitajad Gustav II Adolf - Rootsi kuningas, kes vallutas Poolalt Liivimaa. Ta oli innukas hariduse edendaja. Eestisse asutas ta Tartu ja Tallinna gümnaasiumi ning kirjutas alla Tartu ülikooli asutamise ürikule. reduktsioon - mõisa maade riigistamine vakuraamatud - talupoegade kohustuse raamat 10
Katarinaga) - Johanil isiklik tüli ka Ivan IV-ga I Liivi sõda (1558-1583) · 2. Tallinn ja Harju-Viru ja Järvamaa vasallid andsid truudusevande Rootsile (loobusid Liivi Ordust) juunis 1561 - Erik XIV kinnitas nende vanad privileegid (mh Jungingeni armukiri 1397, mis laiendas maavalduste pärismisõigust) · 3. Ordumeister Kettler ja vasallid alistusid Poola-Leedu Sisgismund II Augustile Vilniuses novembris 1561 ja piirkond jagati kaheks: A. Lõunas Kuramaa hertsogiriik: Kettleri isiklik vürstiriik Poola vasallina B. Pühjas Üleväina-Liivimaa (uusaja Liivimaa) inkorporeeriti esialgu Leedu koosseisu - Privilegium Sigismundi Augusti - Vana-Liivimaa likvideerumine II-III Paralleelsed ja läbipõimunud sõjad · II Põhjamaade seitsmeaastane sõda (1563-70) - Taani, Poola-Leedu ja Lübeck / Rootsi
annaabi.ee 
