kahjustusdelikt ei kuulu kohaldamisele. Tegevus ja tegevusetus – enamus süüteokoosseise on tegevusdeliktid – süütegu seisneb tegevuses ehk aktiivses käitumises. Deskritptiivsed ja normatiivsed koosseisud (tunnused) – deskr ehk kirjeldav (reaalses maailmas olemasolevad nähtused); normatiivne õiguslikus kontekstis ainult. Viiteline on koosseis, kus osundatakse sama või mõne teise seaduse sättele või seadusele tervikuna. Siseviiteline – sama seaduse säte; välisviiteline ehk blanketne – mõnele teisele seadusele. Liitkoosseis sisaldab vähemalt kahte omavahel olemuslikult seotud süütegu. Nt röövimine sisaldab kahte süütegu – vargust ja vägivallategu. Liitkoosseisu eriliigid on mitmeaktiline ja alternatiiv-aktiline koosseis. Mitmeaktiline koosneb tegudest, millest ükski või vähemalt üks ei ole karistatav tegu. Kärbitud ja täiskoosseis. Seadusandja kirjeldab tegu, nagu see tegelikus elus on.
Abstraktne oht KarS § 123-124 (nt olen vihane ja ütlen välja, et krt tema lööks küll maha) Tegevusdelikt, tegevusetusdelikt Üldiselt toimepandavad tegevusega. Teatud juhtudel on võimalik toime panna ka tegevuseta. Ehtsad tegevusetusdeliktid – koosseis näeb ette juba tegevusetuse, nt KarS § 124 abita jätmine. Mitte ehtsad tegevusetusdeliktid – olukorrad, kus tegevused on võimalik toime panna, ükskõik mis koosseisuga. Viiteline dispositsioon Siseviiteline – KarS mingi eriosa norm viitab mingile muule eriosanormile, nt KarS § 218 (st et üks tegu peatükist 13. välja arvatud röövimine, väljapressimine. jm. Välisviiteline ka blanketne dispositsioon – Viitab mõnele muule haruseadusele, mis sisustab selle primaarnormi nagu sekundaarnormid selles haruseaduses ette näevad. 16. veebruar, 2013 Kuula üle salvestus!!! Teo ainsus ja mitmus. KarS § 63 ja 64. See on segane asi nendega ja Riigikohus ei ole ka ise
annaabi.ee 
